12623 Kiviaja asulakoht
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kiviaja asulakoht |
---|---|
Mälestise registri number | 12623 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 07.01.1998 |
Registreeritud | 07.01.1998 |
X-koordinaat | 422649.00 |
Y-koordinaat | 6466517.12 |
Mälestise vana number | 122-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(4)
Paikvaatluse kuupäev: 27.10.10
Menetleja: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.
|
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Neoliitiline asula avastati kruusakarjääri rajamisel. Mullakihi eemaldamise järel 0,45 ha suuruselt alalt täheldati kruusakihi pinnal tumedamaid laike, mis on kiviaja asula kultuurkihi sügavamad osad. 1977-1978. aastal uuriti paljandunud laigud - kokku oli neid rohkem kui 140 - arheoloog L. Jaanitsa juhatusel läbi: peaaegu pooled neist osutusid maasse süvendatud leeasemeiks, osa majapidamisega seotud aukudeks. |
Ajalugu Kiviaja asulakoht on kasutusel olnud hilismesoliitikumist (6500-4900 eKr) hilisneoliitikumini (3200-1800 eKr) III - II aastatuhandel e.m.a. |
Üldinfo Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud. |