Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12649
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
X-koordinaat 393367.67
Y-koordinaat 6439890.00
Mälestise vana number 747
Ava kaardil

Paikvaatlused(2)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 06.06.18

Menetleja: Insener- nõunik, Üllar Alev

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 16.09.2013.

Asukoha kirjeldus


Kivikalmed asub Saare maakonnas, Lõu külas, Otsa talu maadel. Kivikalmest lääne poole jääb arheoloogiamälestis kivikalme reg nr 12650 ja edela poole kivikalme reg nr 12651.

Sisestatud: 25.02.2010.

Ajalugu


Kivikalme võib dateerida I aastauhandesse eKr ja meie ajaarvamise algusesse.
Saaremaa ja Muhu Muinasjäänused, 1924 Tartu, lk 2.
/.../ Kalm ak. Lõo küla, Otsa talu heinamaal; Otsa talust umbes 1/4 klm lõunas.
Kalm on ehitet maapinnale asetet 25-30 cm suurustest kividest ilma mullata. Keskele on karjapoisid kaevand kaks, ligi meetri sügavust auku. Ennem olnud vare keskel ümmargune pooleli täisvajund avaus, mille poisikesed täis toppind. Vare on 1/2 m kõrge. Selle välimuse järgi võiks seda pidada pronksiaja kalmeks, mis aga kindel ei ole. /.../

Sisestatud: 08.12.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 16.09.2013.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Kividest rajatud kalmete ehitus, matmisviis ja erinevate kalmevormide levik muutus aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised võivad olla ümara või nelinurkse põhiplaaniga, sisaldada eraldi kividest laotud keskset kirstu või mitte, omada kõrgemat või madalamat kivikuhjatist. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud mitmeid ümbermatmisi. Surnutele on kivikalmetesse aegade jooksul kaasa pandud erinevaid esemeid.

Sisestatud: 16.09.2013.