12685 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 12685 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 07.01.1998 |
Registreeritud | 07.01.1998 |
X-koordinaat | 434799.16 |
Y-koordinaat | 6474307.76 |
Mälestise vana number | 203-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(4)
Paikvaatluse kuupäev: 28.03.23
Menetleja: Saaremaa nõunik, Liis Koppel
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. |
Kirjeldus Kalme on põhiplaanilt ümmargune, tugevasti kamardunud ja pealt lage kivivare, mille läbimõõt põhja-lõuna suunas on 11,0 m ja ida-lääne suunas 11,3 meetrit. Kalme kõrgus keskosas võrrelduna kalme idajalamiga on 90 cm, loodejalamiga võrreldes aga 1,2 meetrit. Kalme pealispind alaneb lääne poole. Kalme edelaservast ulatub välja külgedelt juba kamardunud ja laelt veel lahtiste kividega kaetud osa. Kalme servas on selle laius 5 m ja otsas 3 m, pikkus kuni 4 meetrit. Teine väljaulatuv osa on kalme loodeserva vastas. See on kalme servas 5,5 m lai ning pikk 2,5 m (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). |
Ajalugu Kivikalme pärineb I aastatuhande lõpust eKr või meie ajaarvamise algusest. Kalme on avastatud V. Lõugase poolt 1978. a sügisel. Tegemist on arvatavasti kivikirstkalmega. Leidude ja luude kohta ei ole andmeid. Mälestisele on koostanud passi 1979. a juulis arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal). |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |