Mälestise tunnus

Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Kirjeldus

Kivikalme on põhiplaanilt ümmargune, läbimõõduga 8 m, kõrgus ümbritsevast maapinnast on ligikaudu 0,5 m. Kalmet ümbritseb suurematest raudkividest ring. Mõned suuremad raudkivid paiknevad ka kalme põhja ja lõunaäärtes, jäädes osaliselt kiviringi piiridest väljapoole. Üksikud suuremad raudkivid ulatuvad kamara alt välja ka kalme keskosas. Kalme on tugevasti kamardunud ja kadakavõsa täis kasvanud. Üldiselt on kalme hästi säilinud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Asukoha kirjeldus

Kivikalme reg nr 12738 asub Tõnija külas, Tõnija-Rõõsa teest lõuna pool kadakasel karjamaal, kus asub teisigi kivikalmeid (mälestised reg nr 12736, 12740, 12741, 12742) ning muinaspõldude jäänuseid (mälestis reg nr 12757). Ala kannab ajaloolist nimetust Hiiepõllud. Kalme jääb selle ala loodepoolsesse ossa. Kalmet ümbritsevad igast küljest mõnekümne meetri kaugusele jäävad kivikirstkalmed ning põllukivihunnikud. Kalme asub ümbruskonnas suhteliselt kõrgel alal.

Ajalugu

Kivikalme pärineb I aastatuhandest eKr või meie ajaarvamise algusest. Kivikalmet ei ole maininud A. Karu oma 1922. aastal koostatud Valjala kihelkonna kirjelduses ning seda ei ole kantud ka sealsele plaanile (lk 41). Kalmet ei ole šurfitud. Väliskuju ja asukoha (teiste kivikirstkalmete lähedus) põhjal otsustades on tegemist ilmselt kivikirstkalmega. Mälestisele on koostanud passi 1996. aasta mais arheoloog Marika Mägi-Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Kaitsevööndi ulatus

Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Üldinfo

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.