Mälestise tunnus

Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Kirjeldus

Kivikalme on põhiplaanilt ümardatud nurkadega rombi kujuline. Kalme pikkus loodee-kagu suunas on 16 m, ja kirde-edela suunas 14 m, kõrgus 0,7-0,8 m. Kalme on pealt lame, tugevasti kamardunud, nii et kive kalme lael ei paista. Kive on näha kohati kalme servades, eriti loode ja kirde servades, kus nad näivad moodustavat sirged read. Eriti selgelt on sirge serv näha kalme loode ääres, üsna selgelt moodustub kalme põhjaotsa ca 90 ° nurk. Nurk on aimatav ka kalme ida otsas, kuid sinna peale on lükatud mõningaid keskmise suurusega raudkive. Osalt täiesti sirge on kalme kaguserv, kuid see võib olla seotud kohe kalme kõrvale rajatud sauna ehitusega. Kalme põhjaotsa vastu on veetud hunnik kruusa ja väiksemaid kive. Väiksem samasugune hunnik on ka kirdeservas. Kalmet on rikutud hoonete ja tee ehitusega (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Asukoha kirjeldus

Kivikalme paiknev Tõnija-Rõõsa teest lõuna pool. Kivikalme asub Tõnija küla kõige kõrgemas osas. Praegu ümbritsevad kalmet pea igast küljest hooned, nende taga aga põllud.
Edelasuunas, maapind kergelt tõuseb, ülejäänud suundades aga langeb pikkamisi. Kalmest kirde suunas jääb suur tarandkalme arheoloogiamälestis reg nr 12750.

Ajalugu

Kalme võib dateerida I aastatuhande lõppu eKr kuni 5. sajandisse. Kalmet on kirjeldanud A. Karu 1922. a Valjala kihelkonna kirjelduses. Tema teateil on seoses kalme serva sauna ehitamisega leitud süsi, luid ja pronkstükikesi, mis aga kaduma läinud. 1974. a on kalmet surfinud arheoloog V. Lõugas, kes aga ei saanud sealt leide ega luid. Passi koostamise käigus 1995. a tehti kalmesse uuesti šurfe - kalmele valitud nullpunktist 3 m 350 kraadi suunas. Šurfi mõõtmed olid 0,9-0,7 m, sügavus 0,45 m. Kamara all paljandusid tihedalt pakitud rusikasuurused ning veidi suuremad pae- ja raudkivid. Leiti põletamata luid ning sileda tumeda pinnaga õhukeseseinaliste nivendiliste nõude kilde, mis sarnanevad Kivikalmest mälestis reg nr 12750 tarandkalmest leitud keraamikat. Tegemist võib-olla nii kivikirst, kui ka tarandkalmega (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Kaitsevööndi ulatus

Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Üldinfo

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.