Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 12801
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
X-koordinaat 658539.76
Y-koordinaat 6458645.17
Mälestise vana number 96-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(5)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 04.12.17

Menetleja: Arheoloogianõunik, Anu Lillak

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 19.01.2013.

Kirjeldus


Asulakoha ala eristub muust haritud maast sellega, et mullakiht on siin tumedam. Pinnas sisaldab arheoloogilisi leide (keraamikakilde) ja sütt ning põlenud kive. Muid silmaga nähtavaid tunnuseid ei ole.

Sisestatud: 18.04.2004.

Asukoha kirjeldus


Asulakoht asub Kambja aleviku põhjaküljel järve kinnikasvanud järveosa põhjakaldal, 1,8 ha suurusel alal. Asulakoha alal on aiamaad. Maaharimist on asulakoha alal praktiseeritud pikka aega, seetõttu on asula kultuurkihi pealmine osa segatud.

Sisestatud: 18.04.2004.

Aruanded


Vindi, A. 1994. Inspektsiooniaruanne Kambja kihelkonna Tatraoru piirkonnast.

Sisestatud: 21.09.2010.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 19.03.2015.