12801 Asulakoht
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Asulakoht |
---|---|
Mälestise registri number | 12801 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 08.01.1998 |
Registreeritud | 08.01.1998 |
X-koordinaat | 658539.76 |
Y-koordinaat | 6458645.17 |
Mälestise vana number | 96-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(5)
Paikvaatluse kuupäev: 04.12.17
Menetleja: Arheoloogianõunik, Anu Lillak
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Asulakoha ala eristub muust haritud maast sellega, et mullakiht on siin tumedam. Pinnas sisaldab arheoloogilisi leide (keraamikakilde) ja sütt ning põlenud kive. Muid silmaga nähtavaid tunnuseid ei ole. |
Asukoha kirjeldus Asulakoht asub Kambja aleviku põhjaküljel järve kinnikasvanud järveosa põhjakaldal, 1,8 ha suurusel alal. Asulakoha alal on aiamaad. Maaharimist on asulakoha alal praktiseeritud pikka aega, seetõttu on asula kultuurkihi pealmine osa segatud. |
Aruanded Vindi, A. 1994. Inspektsiooniaruanne Kambja kihelkonna Tatraoru piirkonnast. |
Üldinfo Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud. |