Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Kabelimägi", "Köstrimägi"
Mälestise registri number 12806
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
X-koordinaat 655011.83
Y-koordinaat 6455770.51
Mälestise vana number 1645
Ava kaardil

Paikvaatlused(2)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 29.05.12

Menetleja: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi ja kalmekonstruktsioonide olemasolu.

Sisestatud: 28.10.2008.

Kirjeldus


Kalme on lõunapoolseim ja asub metsa servale kõige lähemal. Kalme on kagu-loode suunaline pikkusega u 50 m ja laiusega u 12 m. Kalme tõuseb esile madala kühmuna. Kivid on suured ja lahtised, pealt sammaldunud, kuid ei ole kamardunud. Kalmekonstruktsioonide täpset kuju ei ole võimalik visuaalsel vaatlusel määrata.

Sisestatud: 28.10.2008.

Asukoha kirjeldus


Kullaga küla asuva Vaino talust u 350-450 m, Kambja-Kammeri teest 350 m loodes metsa servas, tee poole laskuva nõlvaku alguses. Kalmed asetsevad lõuna pool Emajõge laiuva lavamaa lõunaveerul. Kalmetest kagusse ja lõunasse jääb madal lai nõgu Peedu ojaga, millest lõunas algavad juba Otepää kõrgustikuga liituvad kuplid. Kalmed on kuusemetsa all. Kõige lõunapoolsem kalme (reg nr 12806) asub põlluservast vaid 10 m kaugusel. Põld ise ulatub kuni Kambja-Kammeri teeni.

Sisestatud: 28.10.2008.

Ajalugu


Kalmeid kaevasid 1889. a R. Hausmann, G. Loeschoke ja L. v Schroeder, millest on säilinud Hausmanni kirjutatud aruanne ja kalme plaan. Aruandega on võimalik tutvuda TÜ arheoloogia kabineti arhiivis. Kaevamistel saadud leidu paiknevad Tallinna Ajaloo Instituudi arheoloogiafondis. Kaevamistelt saadud leidude põhjal on kalmete kasutusaeg dateeritud 3.-5. sajandisse. Kalmet on kirjeldatud ka 1929. a Kambja kihelkonna muististe kirjelduses. Kalme võeti kaitse alla 1964. aastal.

Sisestatud: 28.10.2008.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist.

Sisestatud: 28.10.2008.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 19.03.2015.