12816 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 12816 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 08.01.1998 |
Registreeritud | 08.01.1998 |
X-koordinaat | 659128.72 |
Y-koordinaat | 6454382.67 |
Mälestise vana number | 1641 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(3)
Paikvaatluse kuupäev: 06.02.24
Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus 1) Inimluude ja arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kalme on ida-lääne suunaliselt piklik, alles on kalme idapoolne osa, mis on u 20 m pikk. Kalme läänepoolne osa on teetööde käigus hävinud. Kivikalme keskmiseks laiuseks on mõõdetud u 16 m. Kalme kõrgust on raske määrata, kuna see asub künkal ning sulab servades ümbritseva maapinnaga kokku. Kalme idaosas on rohkesti lõhkumisauke. |
Asukoha kirjeldus Kalme paikneb Mäe-Paali talu hoonetest u 50 m läänes, Tartu-Võru mnt idaküljel. Kalme kuulub ühte kompleksi koos kivikalme nr 12817. |
Ajalugu Paali talu kivikalmeid on märkinud 1929. aastal oma A. Feldmann Kambja kihelkonna muististe kirjelduses, lk 18-21. Seoses Tartu-Võru maantee laiendamisega 1933. aastal kaevas M. Schmiedehelm läbi kalmete läänepoolsed osad. Kaevasmiste aruanne ning leiud säiluvad Tallinnas Ajaloo Instituudis. Leiumaterjali alusel on kalmed dateeritud 3.-6. sajandisse. Riikliku kaitse alla võeti Paali kivikalmed 1964. aastal. |
Kaitsevööndi ulatus 50 m mälestise piirist. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |