Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12886
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
X-koordinaat 652070.38
Y-koordinaat 6463154.54
Mälestise vana number 74-k
Ava kaardil
Foto: A. Unt, 02.04.2007.
Foto: A. Unt, 02.04.2007. Foto: Martti Veldi, 03.10.2008. Foto: Martti Veldi, 24.05.2011. Kivikalme - lõunast. Foto: M. Pakler, 13.05.1986. Kivikalme - põhjast. Foto: M. Pakler, 13.05.1986. Vaade kivikalmele reg-nr 12886 põhja poolt. Näha tähist ja looma urust välja kaevatud suuremat kogust liiva. Foto A. Lillak, 17.12.2019. Arheoloogiamälestis Kivikalme (reg nr 12886). Vaade põhjast. Foto autor I. Raudvassar 05.09.2022.
Galerii(7)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Kuupäev: 01.09.1997
"Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967) Kuupäev: 21.06.2006

Paikvaatlused(9)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 05.09.22

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Kirjeldused(6)

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi, kivikonstruktsioonide ja inimluude olemasolu. Kalme asub muust maastikust kõrgemal kohal.

Sisestatud: 21.10.2008.

Kirjeldus


Kivikalme asub muust maastikust kõrgemal kohal. Kalmes on võimalik eristada suuremaid kive, mis on osa kalme konstruktsioonist.

Sisestatud: 25.11.2008.

Asukoha kirjeldus


Kooli talust 300 m loodes, Matsjaago talust 300 m läänes, Korbi talust 350 m edelas põllust esile tõusval kingul.

Sisestatud: 21.10.2008.

Ajalugu


Välisilme järgi on muistis dateeritud esimese aastatuhande esimesse poolde.

Sisestatud: 21.10.2008.

Kaitsevööndi ulatus


50 meetrit mälestise piirist.

Sisestatud: 21.10.2008.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 17.03.2015.