12917 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 12917 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 08.01.1998 |
Registreeritud | 08.01.1998 |
X-koordinaat | 636478.99 |
Y-koordinaat | 6469697.67 |
Mälestise vana number | 27-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(4)
Paikvaatluse kuupäev: 31.05.21
Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kivikalme paikneb põllumaal. Põldudelt on kive kalme peale lisaks toodud ja sellega kalme keskosa ümber kuhjatud kivivall. Väliselt meenutabki kõrget põllukivihunnikut. |
Asukoha kirjeldus Kivikalme asub endise jaotuse järgi Tartumaal Puhja kihelkonnas. Kivikalme paikneb Puhja-Rämsi teest põhja pool. Kivikalmest lõuna poole jääb kivikalme reg nr 12918. |
Ajalugu Kivikalme leiti inspekteerimisel 1976. aastal. Kalmet arheoloogiliselt kaevatud pole. Välisilme järgi on muistis dateeritud I at I pool - II at algus. |
Kaitsevööndi ulatus Kaitsevöönd: "Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967). |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |