Mälestise tunnus

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Kalmistu ala tuleb põllul esile madala loodusliku kühmuna, mille mõõtmed on umbes 50 x 50 m. Kalmistu idapoolsel osal tee servas kasvavad 4 iidset pärna.

Asukoha kirjeldus

Kalmistu asub Rannu kihelkonnas Vehendi külas. Küla asub Võrtsjärve kaldal veidi kõrgemla põhja-lõunasuunalisel neemikul metsade vahel.

Ajalugu

Kalmistu on märgitud O. Laidi Rannu kihelkonna muinasjäänuste kirjelduses. Tootsi talu peremehe jutu järgi on pärnade juures olnud umbes 100 aastat tagasi seakoppel, kust tema isa juttude järgi olevat sead välja tuhninud inimluid.
Kalmistu kuulub arvatavasti 15.-18. sajandisse.
Kaitse alla võtmiseks on mälestis esitatud 1975. a.

Üldinfo

Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).