13031 Kalmistu "Ütsko nina"
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kalmistu "Ütsko nina" |
---|---|
Mälestise registri number | 13031 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 08.01.1998 |
Registreeritud | 08.01.1998 |
X-koordinaat | 685325.54 |
Y-koordinaat | 6465355.15 |
Mälestise vana number | 1711 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 24.10.12
Menetleja: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Arheoloogilise kultuurkihi ja inimluude olemasolu. |
Kirjeldus Külakalme paikneb kõrgemal maaninal vahetult enne Ahja jõe lammi. Kalme alal kasvab hetkel tihe mets. |
Asukoha kirjeldus Külakalme asub Kiidjärve metskonna maatükil M-1. Muistis paikneb kõrgemal maaninal vahetult enne Ahja jõe lammi, jõest endast u 150 meetrit kagus, Kuuksaare talust u 700 meetrit kagus. |
Ajalugu Välisilme järgi on muistis dateeritud 15.-18. sajandisse. |
Kaitsevööndi ulatus Kaitsevöönd: "Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967). |
Üldinfo Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis). |