13032 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 13032 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 08.01.1998 |
Registreeritud | 08.01.1998 |
X-koordinaat | 685756.60 |
Y-koordinaat | 6463076.28 |
Mälestise vana number | 1702 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(3)
Paikvaatluse kuupäev: 27.04.17
Menetleja: Arheoloogianõunik, Anu Lillak
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kalme pikkus on loode - kagu suunas 35 m, laius 10 m. Suur osa kalmest on läbi kaevatud. Kaevamistega on avatud kuue tarandit. Kaevamata on kalme kagupoolne ots umbes 4-5 m pikkuselt. Selles läbi kaevamata osas on kalme pinnal mitmeid auke sisse kaevatud. Arheoloogilised kaevamised toimusid siin 1968.-1969. aastal. Kalme läbi kaevatud osa on dateeritud siit saadud leidude alusel 3.-5. sajandisse. |
Üldinfo Keskmisel ja hilisrauaajal rajati pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad rühmiti metsastel liivikutel jõekallastel, ümarkääpaid on ka jõgedest eemal. Paarikümne kuni saja meetri pikkustesse ja kuni 1 m kõrgustesse kääbastesse matmine lõppes u 9. sajandil. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga kuni 1 m kõrgusi kuhelikke, mille jalamil on tihti suurtest kividest ring. Kui pikk-kääbastesse asetati surnuid põletatult, siis ümarkääbastesse maeti neid põletamata. |