Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikivi Suurkivi
Mälestise registri number 13228
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
X-koordinaat 606845.18
Y-koordinaat 6485790.66
Mälestise vana number 1784
Ava kaardil

Paikvaatlused(8)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 04.03.24

Menetleja: Looduslike pühapaikade nõunik, Pikne Kama

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Tehislike lohkude esinemine kivil. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 25.02.2011.

Kirjeldus


LEHT 2 - OBJEKTI KIRJELDUS

Tegemist on loode-kagusuunalise veidi pikliku nelinurkse kirde suunas madalduva lameda kiviga. Kivi keskel on enam-vähem ümmargune 60 cm läbimõõduga 2-3 cm sügavune murenenud pinnaga lohk. Kivi mõõtmed: pikkus 6,50 m, laius 5,65 m, kõrgus lõunanurgas 1 m, loodenurgas 1,35 m, ümbermõõt 23,30 m. (K. Jaanits, 1975)

Sisestatud: 19.02.2002.

Kirjeldus


LEHT 2 - OBJEKTI KIRJELDUS

Pariku küla, Ristivälja talust 150 m edelas, Lombi talust 150 m kirdes, Kolga-Jaani-Viljandi maanteest 50 m läänes.

Kolga-Jaani kolhoos leht 3

Sisestatud: 19.02.2002.

Ajalugu


LEHT 1 - OBJEKTI AJALUGU

Enne arheoloogiamälestisena registreerimist 1964. a oli kivi looduskaitse all.

Sisestatud: 09.01.1998.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 14.03.2015.