Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Kabelimägi"
Mälestise registri number 13255
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
X-koordinaat 594691.02
Y-koordinaat 6484842.24
Mälestise vana number 76-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 16.12.16

Menetleja: Viljandimaa nõunik, Anne Kivi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Matmispaigale iseloomulikud hauarajatised, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 25.02.2011.

Kirjeldus


Kalmistu asub loode-kagusuunalisel künkal, mis on u 165 m pikk ja 70 m lai. Küngas tõuseb ümbritsevast maastikust 2-5 m kõrgemale.

Sisestatud: 27.02.2002.

Asukoha kirjeldus


Kalmistu asub Mäeküla külas, Jaani-Jüri ja Pingu talust u 100 m edelas, Jaani-Jüri talu kohalt edelasse viiva metsatee kaguküljel metsas, ojaoru lõunakaldal, suurte kaskede ja kuuskedega kaetud künkal.

Sisestatud: 27.02.2002.

Ajalugu


Muistis on avastatud 1980. aastatel ning esmakordselt kaitse alla võetud 24. septembril 1990. aastal Viljandi Maakonnavalitsuse määrusega nr 340.

Sisestatud: 09.01.1998.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 03.01.2017.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 13.03.2015.