13333 Kivikalme ja ohvrikoht Urri lepik
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme ja ohvrikoht Urri lepik |
---|---|
Mälestise registri number | 13333 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik |
Arvel | 09.01.1998 |
Registreeritud | 09.01.1998 |
X-koordinaat | 608789.01 |
Y-koordinaat | 6462829.00 |
Mälestise vana number | 1775 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(6)
Paikvaatluse kuupäev: 04.03.24
Menetleja: Looduslike pühapaikade nõunik, Pikne Kama
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus I aastatuhande I poole kivikalme. |
Kirjeldus Mälestis asub Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Kalbuse külas riigimaal. Kivikalme paikneb Mõnnaste-Väluste maanteest 450 m lõuna pool põllul asuval piklikul sööditükil, mille pikkus ida-lääne suunas on 35 m ning laius 17 m. Kalme täpsemaid piire on raske kindlaks määrata sinna põllult veetud kivide tõttu, mis keskosal on kuhjatud kuni 1,5 m kõrguseni. Väiksemate kivide kuhilad ääristavad kogu sööditükki. Kivide vahel kalmeala lääne- ja keskosal kasvavad väiksemad puud ja salguti põõsad. Mälestis on tähistatud kaitsetahvliga. |
Kaitsevööndi ulatus Kaitsevööndi piirid on märgitud lisa 1 skeemil. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |