Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 13381
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
X-koordinaat 689167.50
Y-koordinaat 6394818.47
Mälestise vana number 1882
Ava kaardil

Paikvaatlused(4)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 25.07.14

Menetleja: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 23.11.2010.

Kirjeldus


Kääbas on ümmargune. Kääpa läbimõõt on 10-11 m, kõrgus 1,5 m. Kääbas on väga lõhutud. Selle keskosas ja lääneküljel on suured lohud. Esimese lohu mõõtmed : pikkus 5 m, laius 2-2,5 m, sügavus 0,4-0,5 m ja teise mõõtmed: pikkus 5-5,5 m, laius 2 m, sügavus 0,2-0,6 m. Mõlemad lohud on vanad. Kääpal kasvavad tihedalt kuused. Kraav kääpa ümber pole jälgitav (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 23.11.2010.

Asukoha kirjeldus


Kääbas kuulub kääbaskalmistusse. Kääbaskalmistu koosneb ühest ümmargusest, ühest ovaalsest ja kuuest pikast kääpast, reg nr 13381-13388. Kääbaskalmistu asub endise jaotuse järgi Vastseliina kihelkonnas, Pari külas. Kääbaskalmistu paikneb Võru-Ruusmäe maantee ääres, mõlemal pool teed, lainjal liivatasandikul, mis on osaliselt kaetud männi-kuuse segametsaga. Kääbas reg nr 13381 asub maanteest kagu pool, kääpast reg nr 13382 edelas.

Sisestatud: 23.11.2010.

Ajalugu


Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Kääpaid on kirjeldanud J. Jung oma käsikirjas, lk 74 (käsikiri Ajaloo Instituudis) ja T. Karopun, Vastseliina kihelkonna kirjelduses 1922. a, lk 28 (käsikiri Ajaloo Instituudis).

Sisestatud: 23.11.2010.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 24.03.2015.