Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 13463
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
X-koordinaat 684767.26
Y-koordinaat 6419593.65
Mälestise vana number 1945
Ava kaardil
pass - 1
pass - 1 pass - 1-p pass - 2 pass - 2-p pass - 3 pass - 3-p pass - 4 pass - 4-p pass - 5 pass - 5-p pass - 6 pass - 6-p pass - 7 pass - 7-p pass - 8 pass - 9 pass - 10 pass - 11 Kääpad reg nr 13453-13484. Foto: M. Pakler, september 1975. Kääpad reg nr 13453-13484. Foto: M. Pakler, september 1975. Kääpad reg nr 13453-13484. Foto: M. Pakler, september 1975. Kääpad reg nr 13453-13484. Foto: M. Pakler, september 1975. Kääpad reg nr 13453-13484. Foto: M. Pakler, september 1975. Kääpad reg nr 13453-13484. Foto: M. Pakler, september 1975. Kääpad reg nr 13453-13484. Foto: M. Pakler, september 1975. Kääpad reg nr 13453-13484. Foto: M. Pakler, september 1975.
Galerii(26)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Kuupäev: 01.09.1997

Paikvaatlused(2)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 21.11.12

Menetleja: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Kirjeldused(6)

Mälestise tunnus


Inimluude ja arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 10.12.2007.

Kirjeldus


Kääbas on pikk loode-kagu suunas. Kääbas on ühtlaselt järskude ning kõrgete nõlvadega, pealt kumer. Selle pikkus on 23 m, laius 6,5 m ning kõrgus keskmiselt 1,5 m. Kaguotsas on kääbas veidi madalam ja laugem. Kääpal kasvavad männid. Kraav muistise ümber on jälgitav ainult ida külje.

Sisestatud: 10.12.2007.

Asukoha kirjeldus


Muistis asub Kääpa-Tsolgo tee idapoolses ääres, kääpast numbriga 13465 umbes 1 m kagu pool.

Sisestatud: 10.12.2007.

Ajalugu


Lähemalt on Kääpa I kääbastiku kirjeldanud O. Urgart Põlva kihelkonna kirjelduses 1922. aastal.
Kääbaste kuju ja suuruse järgi otsudtades, kuulub Kääpa I kalmistu arvatavasti I aastatuhande teise poolde.
Kääbatik on võetud riikiliku kaitse alla 1964. aastal.

Sisestatud: 10.12.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi ulatus on 50 meetrit muistise piirist.

Sisestatud: 10.12.2007.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 23.03.2015.