Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 13510
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
X-koordinaat 689289.84
Y-koordinaat 6423144.81
Mälestise vana number 1246
Ava kaardil

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 24.04.12

Menetleja: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude ja arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 03.12.2007.

Kirjeldus


Kääbas on liivast kuhjatud, ümmargune, üsna ühtlaselt järskude nõlvadega. Kääpa läbimõõt on u 9 m, kõrgus 1,2 m. Kääpa keskele on kaevatud suurem lohk, mis on sammaldunud. Madalamaid lohke võib märgata ka kääpa idaküljel. Kraav kääpa ümber on vaevalt jälgitav.

Sisestatud: 03.12.2007.

Asukoha kirjeldus


Kääbas asub Pindi külas Lasva vallas Võru metskonna maatükil nr 31, Paidra järve kaguotsast 100 m idas, kahe väikese metsatee vahelises nurgas.

Sisestatud: 03.12.2007.

Ajalugu


Teateid Paidra järve ääres asuvatest kääbastest esineb Jaan Jungile saadetud kirjades. 1922. aastal koostatud Rõuge kihelkonna kirjelduses nimetatud kääpaid mainitud ei ole.
Kääbaste suuruse ja kuju järgi kuuluvad muistised I aastatuhande teise poolde.
Kääpad on võetud riikliku kaitse alla 1964. aastal.

Sisestatud: 03.12.2007.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist.

Sisestatud: 03.12.2007.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 23.03.2015.