Mälestise tunnus

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Kääbas on üsna laugete nõlvadega, pealt kumer. Tema läbimõõt on 8 m ja kõrgus 0,9-1 m. Kääpa keskosas on sammaldunud lohk läbimõõduga 1 m sügavusega 0,3-0,4 m. Kääpal kasvavad männid ja mõni kadakas. Kääbast ümbritsev kraav pole jälgitav (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Asukoha kirjeldus

Kääbaskalmistu asub endise jaotuse järgi Petserimaal, Meremäe vallas, Ostrova külas metsa sees. Kääbaskalmistu paikneb künklikul tasandikul, mis on kaetud männimetsaga. Kääbastest põhja poole maapind langeb aeglaselt, lõuna poole aga tõuseb. Kääbas kuulub kääbaskalmistusse. Kääbaskalmistusse kuulub üheksa ümmargust kääbast. Kääbaste mälestise reg nr on 13584-13592. Kääbas reg nr 13586 jääb kääpast reg nr 13585 28,5 m kagu poole.

Ajalugu

Kääbaste suuruse ja kuju järgi otsustades võiks need dateerida I aastatuhande II poolde. Ümarkääbastest (kääpad reg nr 13584-13592) koosneva kalmistu kohta Ostrova külas puuduvad varasemad andmed. Kääpad avastati 11.10.1979 J. Kornavi poolt.

Kaitsevööndi ulatus

Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole eraldi kaitsevööndit kehtestatud, on vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Üldinfo

Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.