Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas "Kääbaspalu kääbas"
Mälestise registri number 13617
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
X-koordinaat 685288.55
Y-koordinaat 6387297.81
Mälestise vana number 40-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(1)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 03.06.11

Menetleja: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.11.2010.

Kirjeldus


Kääbas on põhiplaanilt ovaalse kujuga, pikisuunaga kirdest edelasse. Kääpa pikkus on 9 m, laius 8 m ja kõrgus 1-1,3 m. Kääpa kirdeosas on sügavam lohk, mille pikkus on 2,5 m, laius 1,5 m ja suurim sügavus 1 m. Lohk on sammaldunud. Kääpa kirdepoolsel otsal kasvavad tihedalt okaspuud, edelapoolne osa on veidi lagedam. Kääpa lõuna- ja edelaküljed on laugemad ja madalamad kui põhja- ja loodepoolsed nõlvad. Kääpa loodenõlv on rikutud lohust liiva peale viskamisega. Kraav kääpa ümber on selgemini märgatav põhja- ja loodejalamil, kus selle laius ulatub 0,6-1 m ja sügavus 0,2-0,3 m. Mujal on kraav vaevalt jälgitav.

Sisestatud: 18.11.2010.

Asukoha kirjeldus


Kääbas kuulub kääbaskalmistusse. Kääbaskalmistu koosneb kolmest ovaalsest ja kahest ümmargusest kääpast, reg nr 13614-13618. Kääbaskalmistu asub Murati järvest põhja pool asuval kõrgemal seljakul, mis rahvasuus on tuntud „Kääbaspalo“ nime all. Seljak on kaetud okas- ja lehtpuudega. Seljakut ümbritseb madalam soine ala, kusjuures seljaku lõunapoolne osa on mõnevõrra kõrgem, põhjapoolne osa aga madalam. Kääbas reg nr 13617 asub kääpa reg nr 13616 kirdeotsast ligikaudu kaheksa meetrit kirde pool.

Sisestatud: 17.11.2010.

Ajalugu


Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Kääpaid on mainitud J. Jungile saadetud kirjas, J. Jung, käsikiri, lk 85 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Kääbast Rogosi vallas Kuura palos on nimetanud ka A. Suik, Rõuge kihelkonna kirjelduses 1922. a, lk 60 (käsikiri Ajaloo Instituudis).

Sisestatud: 18.11.2010.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 22.03.2015.