13621 Kalmistu
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kalmistu |
---|---|
Mälestise registri number | 13621 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 12.01.1998 |
Registreeritud | 12.01.1998 |
X-koordinaat | 698518.00 |
Y-koordinaat | 6393772.34 |
Mälestise vana number | 2162 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(1)
Paikvaatluse kuupäev: 09.11.11
Menetleja: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kalmistu asub künkliku tasandiku ühel kõrgemal looduslikul künkal. Kalmistu ala on väga lõhutud. Loodenõlvale on ehitatud kelder, millega kalmistu alast on rikutud 4 x 6 m suurune ja ligi 2 m sügavune osa. Samas lähedal on lohk, mille läbimõõt on 2 m ja sügavus 0,2 m. Idapoolses osas on lohk läbimõõduga 1 m ja sügavusega 0,3 m. Kalmistu kagu nõlval on vana kartulikoopa ase, millega kalmistu pinnast on rikutud ala suurusega 5 x 8 m ja sügavusega kuni 1,5 m. Idas oleva lohu läbimõõt on 2,5 m ja sügavus kuni 1 m, samas läheduses on teinegi lohk, mille läbimõõt on 2 m ja sügavus 0,2 m. Kõik nimetatud rikkumised on vanad ja kamardunud. 1979. a oktoobris rajati üle kalmistu tee, millega lõhuti idapoolset osa 4 x 18 m suurusel alal 0,2-0,7 m sügavuselt. Alalt ära lükatud muld ja kivid on hunnikus kalmistu lõunapoolse osa vahetus läheduses. Kalmistu pind on puudest üsna lage, vaid tema kirdeosas kasvavad üksikud tammed ja pärnad (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). |
Asukoha kirjeldus Kalmistu asub endise jaotuse järgi Petserimaal, Panikovitši vallas, Tiilike külas. Kalmistuni jõudmiseks tuleb Võru-Luhamaa maanteelt Põrste bussipeatuse juurest pöörata väiksemale külavaheteele, seda mööda sõita ligi 1,6 m. Kalmistu jääb külateest kirde poole. |
Ajalugu Kalmistu oli kasutusel arvatavasti 16-18. sajandil. Varasemad kirjalikud andmed kalmistu kohta Tiilike külas puuduvad. Keldri ja kartulikoopa ehitamise käigus olevat nimetatud künkast leitud hulgaliselt inimluid ja ka esemeid. Leitud luustikud ei olevat olnud eriti sügaval. Rahvapärimus seob nimetatud kalmistu Põhjasõjaga. Rahvasuus on säilinud teateid, et maeti mitte ainult künkale, vaid ka selle lähemasse ümbrusse. |
Üldinfo Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis). |