Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Varete"
Mälestise registri number 13640
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
X-koordinaat 668611.65
Y-koordinaat 6393972.70
Mälestise vana number 2782
Ava kaardil

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 05.05.15

Menetleja: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi ja inimluude olemasolu.

Sisestatud: 15.01.2009.

Kirjeldus


Kalme on kirde-edela suunas veidi pikergune, mõõtmetega 17 x 15 meetrit. Kalmest on järele jäänud ainult osa, tema väline kuju on künniga tugevasti muutunud, ka on kalmest suuremaid kive ära veetud. Edelaots tõuseb ümbrusest järsult esile, kirdepoolne ots ja kaguserv sulanduvad maastikuga ühte. Kalme keskosas on näha suuremaid kive reas. Kalme idaservas on põllult korjatud kivide hunnik.Kalmealal kasvavad suured puud, lähiümbruses noored kuused (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 29.11.2010.

Asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Rõuge kihelkonnas, Viitina vallas. Kalme jääb põlluvaheteest umbes 70 m ida poole. Kalme on jäänud väikese kivise künkana kunagiste põldude keskele.

Sisestatud: 29.11.2010.

Ajalugu


Kalme kuulub arvatavasti I aastatuhande I poolde. Kalmet on maininud A. Suik Rõuge muinasjäänuste kirjelduses 1922. a, lk 57. 1959. a kaevas kalmesse väikese prooviaugu arheoloog S. Laul, kust leidis mõned savinõukillud.

Sisestatud: 29.11.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole eraldi kaitsevööndit kehtestatud, on vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 29.11.2010.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 22.03.2015.