Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 13758
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
X-koordinaat 697265.33
Y-koordinaat 6414579.85
Mälestise vana number 104-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(4)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 09.06.17

Menetleja: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Mirja Ots

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 14.10.2011.

Kirjeldus


Kääbas on lame, ümmargune, laialivalgunud ilmega, läbimõõduga 5 m. Kääpa kõrgus on 0,4-0,5 m. Lõhkumisjälgi näha ei ole (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 14.10.2011.

Asukoha kirjeldus


Kääbaskalmistu (mälestised reg nr 13757-13759) asub endise jaotuse järgi Vastseliina kihelkonnas. Kääbastik paikneb Viluste-Lindora maanteest ligikaudu 450 m lääne pool. Kääbaste juurde viib tee, mis pöörab lääne poole maantee 22 km lähedusest, kohast kus Kalpa oja jookseb maantee alt läbi. Kääpad asuvad metsas Kalpa oja lõunakaldal. Kõrgendiku ja Kalpa oja vahele jääb umbes 80 m laiune madalik. Kääbas reg nr 13758 asetseb kääpast reg nr 13757 ligikaudu 10 m ida pool.

Sisestatud: 14.10.2011.

Ajalugu


Kääbas kuulub arvatavasti I at II poolde. Kääbastiku (reg nr 13757-13759) kohta sai teateid arheoloog S. Laul 1977. a suvel Lindora metsatehnikult E. Puusepalt. Kääpad esitati riikliku kaitse alla võtmiseks 1977. a.

Sisestatud: 14.10.2011.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 21.03.2015.