Mälestise tunnus

Oluline kui algsel kohal säilinud omaaegne interjööridetail ning heatasemeline näide barokiaegsest metallikunstist

Kirjeldus

Kahekordse haaradereaga kuueteistkümne tulega messingist valatud kroonlühter on tüüpiliselt baroklikes vormides

Asukoha kirjeldus

Lühter ripub oma algsel asukohal: raesaali vööndkaarel

Ajalugu

Kunstimälestisena kaitse all alates 1973 aastast

Vallasmälestise kirjeldus

Materjal: messing.
Tehnika: valatud, tsiseleeritud, monteeritud.
Autor, valmistamise koht: tundmatu meister, Holland(?)
Dateering: 17. sajandi II pool
Mõõtmed: kõrgus h 155 cm, alumise haaraderea laius 160 cm, kuuli läbimõõt ø ca 36 cm
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Lühtrit on korduvalt puhastatud. Viimane põhjalikum konserveerimistöö koos lühtri lahtimonteerimise ja lihvimisega toimus 1977. aastal
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Rippuvad S-kujulised haarad (kaheksa kummaski reas) kinnituvad profileeritud balustrile, allosa lõpetuse moodustab suur ümaravormiline kuul. Kroonlühtri rasvataldrikud on lamedad ning nagu küünlapiibudki lihtsa profileeringuga. Messingdetailid viimistletud tsiseleerimise teel.
Kirjad puuduvad. Lühter on arvatavalt pärit Hollandist, dateeritav 17. sajandi II poolde ning samaaegne ülejäänud nelja raesaali lühtriga, millega moodustab komplekti. Lühtrit on esmakordselt arhiiviallikates mainitud 1670. aastal, kui see koos viie teise raekoja lühtriga puhastati ja parandati lühtrivalaja Paul Wulfi poolt. Koos teiste raesaali lühtritega leiab ta äramainimist raekoja varaloendis 1674 aastast kui suur hollandi lühter ehk nn. ”grosse holländische Krone”
Kroonlühter on seadistatud elektrile