Mälestise tunnus

Muinsuskaitse alla võetud kui kaunis barokkajastu kroonlühter, mille kultuuriloolist väärtust annetuskirje veelgi tõstab.

Vallasmälestise kirjeldus

Materjal: messing.
Tehnika: graveeritud, monteeritud, tsiseleeritud, valatud.
Autor, valmistamise koht: tundmatu meister
Dateering: 17. sajandi viimane kolmandik (umbes 1676)
Mõõtmed: kõrgus ca 120 cm, alumise haara pikkus ca 45, 5 cm (parandatud haaral 44 cm), kõrgus 29, 5 cm; ülemise haara pikkus 34-35 cm, kõrgus ca 26, 5 cm; alumise rasvataldriku Ø ca 15, 6 cm ja ülemise Ø 14, 3 – 14, 5 cm; küünlapiibu kõrgus ca 10, 5 cm (alumised)
Märgid (meistrimärgid): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Ühel alumise rea haaradest parandatud murdekoht. Kaks alumist rasvataldrikut mõrased. Üleni mõnevõrra määrdunud, üksikuid oksiidilaike. Kroonlühter oli seadistatud elektrile (rasvataldrikutes juhtmeavad), taastatud algsesse olekusse küünlalühtrina.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kaherealine hilisrenessansipärase balustertüvisega (tüvis ilma kerata) pronksivalu barokk-kroonlühter, mis tipneb suure plastilise keha ja lamereljeefsete tiibadega kahepäise kroonitud kotkaga (sulestik tsiselleeritud) ning lihtsa ümara riputusaasaga. Alt lõpetab tüvise lohemotiivilist rõngaskäepidet suus hoidev plastiline lõvipea. Kummaski reas 8 ühetulelist ümara profiiliga linnunokakujulise lõpetusega vääthaara, kusjuures ülemise rea haarad S-kujulise paindega, alumise rea haarad aga pikkusesse enam väljavenitatud. Haarad kinnituvad jämeda sõrmtapiga.
Rasvataldrikud laiaservalised, alumises reas kausjad, ülemises reas lamedamad; erinevad detailides. Küünlapiibud balustrikujulised.
Paikneb pikihoone idavõlvikus.
Koostas Sirje Simson, kunstiajaloolane