14409 Tuhala kalmistu
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Tuhala kalmistu |
---|---|
Mälestise registri number | 14409 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ajaloomälestis |
Arvel | 13.02.1998 |
Registreeritud | 13.02.1998 |
X-koordinaat | 555393.87 |
Y-koordinaat | 6562089.32 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(22)
Paikvaatluse kuupäev: 12.10.22
Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Ajalooline matmispaik ühes väärtuslike hauatähiste, piirete, kabeli ning piirdeaiaga. Omab kultuuriajaloolist, kunstilist ja miljöölist väärtust. |
Kirjeldus Tuhala kalmistu on praegustes piirides kujunenud järk-järgult. Vanim, 19. saj. rajatud kabelitega osa on ristkülikulise plaaniga ja ümbritsetud põhja-, lane-, ja idaküljelt maakivist müüritisega. Põhjaküljes on maakivist väravakabel. Vanima osa ja selle põhja- ja lõunapikendustena rajatud, maakivikuhjatisega piiratud osad moodustavad mälestisena kaitstava, ajaloolise kalmistu. 20.saj. II poolel kalmistule lisatud maa-ala on piiratud noore kuusehekiga. Kalmistu vanemast, klassitsistlikust, paeseinte ja krohvdekooriga kabeli võlvlagi on kaetud betoonkivist kattega. 20. saj. keskpaigast vanemaid hauatähiseid ja –piirdeid on kalmistul 2001. a. alguses loendatud järgmiselt : sepistähiseid 107, valumetallist hauatähiseid 61, kivist hauatähiseid 18, neist 3 hauakatteplaadid, metallpiirdeid 7. |
Ajalugu Kalmistu rajamise aeg ei ole teada. Kalmistu varasemasse perioodi kuulub Mellinide perekonna matusekabel (arvat. XVIII saj.). Arvatavasti kuulub kabeliga samasse aega rõngasrist 1756. aastast kabeli idaseina ääres. (Allikas: Harjumaa kalmistud. Inventariseerimine VI. ERA.T-76.1.11000.41) |
Üldinfo Tuhala kabeli lasi ehitada 1864. aastal Tuhala mõisa omanik, kes oli kaasaegse sotsioloogia rajajaid Euroopas. Tuhala kalmistu juures asub matusepaik I at. pärit kivikalme, mida vanarahvas "kullakangruks" nimetab. |
Üldinfo Ümbruskonna suurim joogi- ja söögikoht oli Tuhala kiriku lähedale ehitatud Kabeli kõrts, mida kasutati ka puhke- ja öömajana. Hoone oli kivist, sammastiku taga ulualune. Mõlemal pool otsas asus hobusetall, üks sakste, teine talurahva tarvis. Muidugi ei puudunud kõrtsis omaette sakstekambrid. Viimane kõrtsmik oli Juhan Tuttelberg. Hoone lammutati 1970. aasta paiku. |