Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tuhala kalmistu
Mälestise registri number 14409
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ajaloomälestis
Arvel 13.02.1998
Registreeritud 13.02.1998
X-koordinaat 555393.87
Y-koordinaat 6562089.32
Ava kaardil

Paikvaatlused(22)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 12.10.22

Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter

Mälestise tunnus


Ajalooline matmispaik ühes väärtuslike hauatähiste, piirete, kabeli ning piirdeaiaga. Omab kultuuriajaloolist, kunstilist ja miljöölist väärtust.

Sisestatud: 11.01.2007.

Kirjeldus


Tuhala kalmistu on praegustes piirides kujunenud järk-järgult. Vanim, 19. saj. rajatud kabelitega osa on ristkülikulise plaaniga ja ümbritsetud põhja-, lane-, ja idaküljelt maakivist müüritisega. Põhjaküljes on maakivist väravakabel. Vanima osa ja selle põhja- ja lõunapikendustena rajatud, maakivikuhjatisega piiratud osad moodustavad mälestisena kaitstava, ajaloolise kalmistu. 20.saj. II poolel kalmistule lisatud maa-ala on piiratud noore kuusehekiga. Kalmistu vanemast, klassitsistlikust, paeseinte ja krohvdekooriga kabeli võlvlagi on kaetud betoonkivist kattega. 20. saj. keskpaigast vanemaid hauatähiseid ja –piirdeid on kalmistul 2001. a. alguses loendatud järgmiselt : sepistähiseid 107, valumetallist hauatähiseid 61, kivist hauatähiseid 18, neist 3 hauakatteplaadid, metallpiirdeid 7.

Kirjelduse koostaja: Silja Konsa 2002.a.

Sisestatud: 11.01.2007.

Ajalugu


Kalmistu rajamise aeg ei ole teada. Kalmistu varasemasse perioodi kuulub Mellinide perekonna matusekabel (arvat. XVIII saj.). Arvatavasti kuulub kabeliga samasse aega rõngasrist 1756. aastast kabeli idaseina ääres. (Allikas: Harjumaa kalmistud. Inventariseerimine VI. ERA.T-76.1.11000.41)

Sisestatud: 11.01.2017.

Üldinfo


Tuhala kabeli lasi ehitada 1864. aastal Tuhala mõisa omanik, kes oli kaasaegse sotsioloogia rajajaid Euroopas. Tuhala kalmistu juures asub matusepaik I at. pärit kivikalme, mida vanarahvas "kullakangruks" nimetab.
Tuhala kalmistu servas asub muistne kivikalme, mida vanarahvas nimetab Kullakangruks, Kalme kohta leidub andmeid juba Jaan Jungi teoses "Muinasajateadus eestlaste maalt III" (Tartu, 1910). Rahvajutu järgi olevat kalmes 3 tündrit kulda peidus. Kalmet nimetatakse ka R. Känd´i käsikirjalises Kose kihelkonna topograafilises kirjelduses, mille kohaselt olevat kündes kalmest luid leitud. Ühe rahvajutu järgi näinud keegi naine unes, et kuld on keldris, mille võti asub Tuhala, Oru ja Tammiku piiride ristumiskohas kasvava kadaka juure all. Naine aga polevat julgenud võtit ega varandust otsida. Kivikalme on arheoloogiamälestiseks tunnistatud ja dateeritud I aastatuhande I poolde.
Ants Talioja jutu järgi 2012

Sisestatud: 22.03.2012.

Üldinfo


Ümbruskonna suurim joogi- ja söögikoht oli Tuhala kiriku lähedale ehitatud Kabeli kõrts, mida kasutati ka puhke- ja öömajana. Hoone oli kivist, sammastiku taga ulualune. Mõlemal pool otsas asus hobusetall, üks sakste, teine talurahva tarvis. Muidugi ei puudunud kõrtsis omaette sakstekambrid. Viimane kõrtsmik oli Juhan Tuttelberg. Hoone lammutati 1970. aasta paiku.

Enne vanaste kui Tuhalas Kabeli kõrtsus ja Oru Raudsepa kõrtsus viin sees olnd siis käind tiumehed mõisas viljavargil ja vahetand siis viina vasta kõrtsu juures ümber. Aga iga kord kui keegi tiumees kõrtsus käind, näind herra seda ja last teine päev mehele naha täie kätte anda. Ise seist juures ja öeld: "ära varasta, ära varasta!"
Viimaks soand tiumehed aru, et herra neid suure koera näol Männimäel käib vaatamas, sest et mitmed tiumehed teda punase koera näol näind hulkumas, kui nad kõrtsi läind. Mehed võtt nõuks teda seal hõbedaga lasta kui veel teda seal juhtuvat nägema.
Kord läind jälle üks tiumees viljasekiga kõrtsu ja punane koer joost talle nuuskides kuni Kabeli kõrtsuni järele. Siis pöörand otsa ümber ja näind, et mees kõrtsu läind. Mees võtt kohe püssi, laadind elavhõbedaga ära ja last seda koera. Selle peale hakand koer kohe tagumist otsa lonkama ja läind Oru mõisa poole nii, et vere tee oli taga. Teisel päeval oli kuulda, et kerra old öösel raskesti haigeks jäend ja selle nahatäiega surnudki tema
Ants Talioja jutu järgi 2012

Sisestatud: 22.03.2012.