14428 Randvere kirikuaed
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Randvere kirikuaed |
---|---|
Mälestise registri number | 14428 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ajaloomälestis |
Arvel | 13.02.1998 |
Registreeritud | 13.02.1998 |
X-koordinaat | 551438.15 |
Y-koordinaat | 6596680.71 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(7)
Paikvaatluse kuupäev: 04.10.19
Menetleja: Harjumaa nõunik, Heli Pappel
|
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus Ajalooline matmispaik ühes hauatähiste, piirete ning piirdeaiaga. Kalmistu omab kultuuriajaloolist, kunstilist ning miljöölist väärtust. |
Kirjeldus Kirikust põhja jääv osa kirikuaiast on ümbritsevast maastikust ca 1,5 meetrit kõrgem ja on väljast vooderdatud looduskivist müüritisega, lõunapoolne serv ja osa lääneservast on piiratud maakivikuhjatisega. Kirikaia kagunurga juures paiknev väravarajatis koosneb kahest massiivsest paest postist, millede vahel kahepoolne lihtsast sepisest värav krohv postidel enamasti irdunud. Väheldase läänetorniga kiriku kiviseinad on krohvitud ja värvitud, katus ja sisepääsu varikatus on kaetud sobimatu trapetsprofiilplekiga. 20. sajandi keskpaigast vanemaid hauatähiseid ja -piirdeid on kalmistul loendatud järgmiselt: 38 valumetallist tähist, 95 sepistatud metalltähist, metallpiirdeid 8, kivitähiseid 12. Hauatähistest väärivad erilist tähelepanu külasepa katusrist ja kolm paest risti. Ümbritsetud maakivilaotisega. Piirdepealne hekis ja võsas. Kirikust lõunas ja läänes tähiseid ei ole. Säilinud lihtsaid valuriste, leidub sepisriste, üksikuid graniitsambaid, kolm sepisaeda. Kirikust idas ilus poleeritud graniitrist graniitpostamendil. Kirikuaia lõunakülg võsas. Edelanurgas müüri piiril kuivkäimla. Kirikuaed vajaks paremat hooldamist, põõsastik võsastumas. |
Ajalugu Viimsi poolsaare idarannikul paiknev mälestis on kujunenud 19. sajandil rannakabelina ja selle juures asuva kalmistuna. Olemasoleva kiriku rajamine on dateeritud aastasse 1856, säilinud pärimuse kohaselt on esimesed matused toimunud aastal 1803. |
Kaitsevööndi ulatus Vt skeemi. |