Mälestise tunnus

Viljandi ordulinnus oli Vana-.Liivimaa võimsamaid linnuseid, komtuuri residents. Linna olulisemaid ajaloolisi vaatamisväärsusi.

Kirjeldus

Vana-Liivimaa suurim (küljepikkus u. 55 m) konvendihoone, esimene selletüübiline Eestis. NW-nurgal, vahetult peavärava kõrval paiknes nn.Pikk Hermann — kvadraatne tugevasti flankeeriv paest nurgakvaadritega 7-korruseline tellistorn kõrge võlvruumiga allosas. Torni ehituslik suhe konvendihoonega pole teada. Pealinnus, millest ulatuslikumalt on säilinud üksnes W-tiiva
välissein, oli algselt 2-korruseline: sokli- või keldrikorruse kohal paiknes peakorrus. Hoone ülaosas oli sakmelise rinnatisega kaitsekäik. N-tiivas, väravast O pool paiknesid 2-löövilised rikkalikumalt kujundatud ruumid — kapiitlisaal ja kabel. Nende vahel oli algselt veel kitsas vaheruum, nn. arhiiv, mis hilisema ümberehitusega likvideeriti. Erandlikult oli kabelil eenduv kvadraatne kooriruum ja torn, nii et ta väljast sarnanes iseseisva kirikuga. Võimalik, et N-tiib on püstitatud enne konvendihoone kavandamist. Teiste tiibade ruumijaotuse kohta on andmeid vähe. S-tiivas, kus leidus samuti kaks 2-löövilist ruumi, oli refektoorium. Dormitoorium paiknes tõen. O-, komtuuri ruumid aga W-tiivas. Vähemalt kolmest küljest (W-osa kohta andmed puuduvad) ümbritses sisehoovi 2-korruseline võlvitud ristikäik. Harukordselt rikkalik on olnud konvendihoone Saaremaa dolomiidist raiddekoor: varagooti kapiteelid, miniatuurkonsoolidega baasid, akna- ja portaaliraamistused (säilitatakse Viljandi Muuseumis). Taimdekoori kõrval esines ka figuraalseid motiive. Pealinnuse ehitamisel kasuti ära varem püstitatud rajatisi nähtavasti Pikk Hermann, aga vahest ka N-tiib algsel kuju pärinevad konvendihoone-eelsest ajajärgust. — 15. s. keskel konvendihoone rekonstrueeriti: välismüüre kõrgenda nende ülaossa rajati laskeava kergetele kahuritele. — Linnuse eeskaitsesüsteem oli ulatuslik. Konvendihoonet ümbritses eeslinnus, mille kitsast zwingerilaadset hoovi piirasid osalt hooned, osalt ringmüür. Harvaesinev hoonetüüp oli eeslinnuse O-küljel paiknenud arvat. 15. s. püstitatud kasarmulaadne ehitis arvukate orduametnike tarbeks. Väikeste kongilaadsete eluruumide kõrval leidus seal ka kabel. S-külje rajatistest puudub ettekujutus, ainsana on lahti kaevatud tornilaadse maakivihoone silindervõlviga keldriruum (rahvasuus «Villu kelder»). Samas naabruses peaaegu vallikraavipõhjani ulatuvad maa- ja telliskivist müürid on kuulunud omaaegsele danskerile, kust sai ka tulistada piki vallikraavi I eeslinnuse üks hilisemaid lisandeid oli tõen. 16. s. I püstitatud väike ümar kahuritorn SW-nurgal. — Tõen. juba 13. s. on käsutusele võetud ka N-poolsed eeslinnused, mis lõpliku kuju said alles järgmistel sajanditel. II eeslinnuse ringmüürist on säilinud II ehitusperioodil valminud N-sein, kus laskeavad on olnud lisa kaitsekäigule ka müüri alatsoonis. Eeslinnuses olid peaasjalikult majandushooned, sh. suur tall enam kui 100 hobusele. Ka III, linnapoolseim eeslinn on olnud eelkõige majandusotstarbeline. Erijoonena puudus seal pealinnuse pool kaitsemüür. Linna pääses eeslinnuse N-küljelt väravaehitise kaudu sealt kulges linnuse põhiline ühendustee, samuti avanes W-küljel kõrvalvärav Katariina kabeli piirkonda.
(K. Alttoa, Eesti Arhitektuur)

Asukoha kirjeldus

Paiknes vahetult linna kõrval kolmel järsunõlvalisel kõrgendikul, mida eraldasid looduslikest vagumustest kujundatud vallikraavid.

Ajalugu

Kujunes S-poolsel kõrgendikul paiknenud muinaslinnusest, mis 1223 läks lõplikult üle Mõõgavendade ordule. 1224 hakati ordumeister Volquini initsiatiivil püstitama kivilinnust. Lähemad andmed selle kohta puuduvad. 13—14. s. vahetusel on valminud uus pealinnus.
Linnus sai kannatada piiramisel 1560, mil alistus Vene vägedele, kes 1582 andsid selle üle poolakatele. Mõlemad valdajad parandasid linnust ulatuslikult, rajades muuhulgas puidust kaitserajatisi. 17. s. veel põhiosas kasutuskõlblik linnusekompleks purustati lõplikult Põhjasõjas. Pealinnuse piirkonna avamine 1878—79 Th. Schiemanni juhtimisel oli esimene ulatuslikum ehitusarheoloogiline kaevamine Eestis.

Kaitsevööndi ulatus

Mälestis asub Viljandi vanalinna muinsuskaitsealal(reg.nr.27010)

Meedia

- artikkel " Lossivaremetes käib töö sügiseni", 18.08.05
www.sakala.ajaleht.ee/180805/esileht/uudised/5017360.php

Viljandi linn ja Muinsuskaitseamet on tänavu lossivaremete konserveerimistöödeks ja arheoloogilisteks väljakaevamisteks andnud 700000 krooni, mis on suurem summa kui varasematel aastatel.
Viljandi arhitektuuriameti peaspetsialisti Rita Peirumaa sõnul on Muisuskaitseamet tänavu lossivaremete konserveerimiseks andnud traditsiooniliselt 300 000 krooni.
«Viljandi on oma eelarvest konserveerimistöödeks andnud 200 000 krooni, millele lisandub 200 000 krooni arheoloogiale mõeldud raha,» rääkis ta.
«Nagu näha, on linn lossivaremetes tehtavate tööde summat tänavu oluliselt suurendanud,» lisas peaspetsialist. «Konserveerimise summad on samad, kuid arheoloogia, mis on üsna kulukas tegevus, on saanud lisaraha.»
Mullu tehti varemetes töid 500 000 krooni eest, millest
300 000 tuli Muinsuskaitseametilt.
Kirsimäel jõuavad tööd lõpule
Alates juunist käivad Kirsimäel asuva eeslinnuse konserveerimistööd.
Aktsiaseltsi Restor alltöövõtjana tegutseb seal Viljandi osaühing Aamoks. Viimase töötaja Marek Sandermati sõnul kavatseb firma tegutsemise lõpetada tuleva nädala algul. «Konserveerisime 45 ruutmeetrit müüri põhjakülge, millele lisaks ladusime uuesti üles umbes 25 ruutmeetri ulatuses varisenud müüri,» rääkis ta. Tuleval aastal peaks tema sõnul sealsamas töid jätkama.
Kaevumäel asuvate müüride konserveerimisega tegeleb nagu eelmistelgi aastatel Viljandi osaühing Silindia. Rita Peirumaa sõnul vahetatakse välja väravaehitise katusekivid ning nende all olev puitkonstruktsioon.
Samuti käivad tööd linnuse läänepoolses nurgas, kus tugevdatakse lava kõrval asuvat müüri. Kuna sellel armastatakse palju ronida, võib see oma kehva seisukorra tõttu varsti ohtlikuks muutuda.
Konserveerimistööd ootavad Kaevumäel ka Munga müüri järvepoolset otsa ehk konvendihoone põhjatiiba. Enne korraldatakse seal kabeli kooriosas arheoloogilised kaevamised.
Suusahüppemäel väljakaevamised juba käivad.
Kaevumäe väljakaevamised alles algavad
Viljandi Muuseumi arheoloog Arvi Haak (pildil) rääkis, et varasematel aastatel on konvendihoone müüridele Kaevumäel jõutud konserveerimistöödega ring juba enam-vähem teha. «Jäänud on veel vaid kaks niinimetatud auku. Üks on nurgatorni ümbrus ja teine asub kohas, mida nimetatakse kabeli kooriosaks.»
Haak selgitas, et paljudel kirikutel on altari- ehk kooriruum pikihoonest veidi kitsam ning ulatub põhiehitisest paari meetri jagu välja. «Vanasti oli see koguduse lihtliikmetele suletud ning seal käisid teenistustel vaimulikud, mungad ja nunnad,» jutustas arheoloog.
Viljandis käisid tema sõnul kooriosas teenistusel ilmselt orduvennad, kabeli põhiruumis aga linnuse teenijad.
Arvi Haak meenutas, et kooriosa müüride ümbruses on korra 2001. aastal juba kaevamisi tehtud. Tänavuste tööde eesmärk on võtta lahti selle ülejäänud osa.
Lõpuks on plaanis maapinnal tähistada kooriruumi müüride kontuur, et inimestel tekiks linnuse plaanist ettekujutus.
Teine koht, kus Arvi Haak sel aastal väljakaevamisi teha kavatseb, on eeslinnuse ruum, mis asub Kaevumäel väravast sisse tulles esimesena vasakut kätt.
Arheoloogi selgitust mööda kaevati selle ruumi varemed XIX sajandi lõpul lahti. Praeguseks on see taas rohtu kasvanud ning müürid varisemas.
«See auk on plaanis risust ja sissevajunud kividest puhastada, joonistada üles säilinud müüritis, võimalikul määral see konserveerida ning siis mingis osas uuesti pinnasega täita,» selgitas Haak.
Tema sõnul alustatakse väljakaevamistega augusti lõpul.

- Viljandi linnuses leiti salapärane ruum
www.epl.ee/artikkel/351045

- Muinsuskaitse seab piirid lossimägede arendamisele
www.sakala.ajaleht.ee/110907/esileht/5028501.php

- Viljandi lossimäed ootavad oma saatust
www.epl.ee/artikkel/397876

- Turismikorraldajad mõtlevad Viljandi losssimägede elustamisele
sakala.ajaleht.ee/290807/esileht/5028275.php

Meedia

http://et.wikipedia.org/wiki/Viljandi_ordulinnus