Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Matsalu mõisa park
Mälestise registri number 15509
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 19.06.1998
Registreeritud 19.06.1998
X-koordinaat 482212.97
Y-koordinaat 6510482.24
Mälestise vana number k
Ava kaardil
Vaade pargile saali ukselt Autor Kalli Pets Kuupäev 07.11.2006
Vaade pargile saali ukselt Autor Kalli Pets Kuupäev 07.11.2006 Vaade pargile lõuna suunas Autor Kalli Pets Kuupäev 14.02.2008 Vaade pargi raietööle Autor Kalli Pets Kuupäev 11.09.2008 Matsalu pargi noor allee lääneosas Kalli Pets 31.07.2013
Galerii(4)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr. 7, (RTL 1998, 147/148, 557) Kuupäev: 30.03.1998
"Kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri 24. augusti 2005. a käskkiri nr 265 (RTL, 01.09.2005, 93, 1423) Kuupäev: 24.08.2005

Paikvaatlused(12)

Seisund: hooldamata

Paikvaatluse kuupäev: 19.10.17

Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Kirjeldused(5)

Mälestise tunnus


Mõisaansambli erinevatel etappidel rajatud mõisapargi tüüpiline näide.

Sisestatud: 22.10.2009.

Kirjeldus


Park planeeringult üldjoontes vabakujunduslik regulaarpargi sugemetega. Maja taga kivimüüriga piiratud ala peahoone poolses osas 2 neljakandilist muruväljakut markeeritud puuderividega. Tagumises osas olnud viljapuuaed, mille kujundust ilmestasid huvitava kujuga kuivenduskraavid. Peahoone ees suur tiik mille saarel asus paviljon. Peahoone eest terrasspanduselt avanesid vaated ka kõigile kaarekujuliselt paiknevatele kõrvalhoonetele. Väike pargiosa sissesõiduteest idas oli ilmselt kasutusel köögiviljaaiana.
Puuviljaaia taha jäi väga suur metsapark.
Park liigirikas, lisaks valdavalt kodumaistele liikidele, on ka mitmeid tähelepanuväärivaid intodutsente (har. pöök, lehised, seedermänd).
Sordirikkast viljapuuaiast (tänaseks täielikult hävinud) on alguse saanud praegune Palmse mõisa puukool.
Tänaseks park võsastunud, hooldamata. (Dendroloogiline invent. 1982)

Sisestatud: 16.01.2003.

Ajalugu


Park rajatud ilmselt 18.saj. keskpaiku esimeste hoonete valmimisega.
Praegune vabakujuline planeering pärineb19. s. III veerandist, põhilisest ümberehituste perioodist.
(Ajalooline õiend, 1982)

Sisestatud: 16.01.2003.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid näidatud KKT-le lisatud skeemil

Sisestatud: 05.10.2004.

Üldinfo


Pargis on nahkhiirte elupaigad. Aastatel 1999-2008 leiti pargis 9 liiki nahkhiiri. Leitud liigid Matsalu pargis on põhja-nahkhiir, veelendlane, pruun-suurkõrv, tõmmulendlane või habelendlane, tiigilendlane, pargi- nahkhiir, suurvidevlane, kääbus-nahkhiir, pügmee-nahkhiir.
(allikas: Matti Masing „Eesti parkide nahkhiireline väärtus detektor-uuringute põhjal”,2009)

Sisestatud: 27.02.2009.