15647 Haljala kirik
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Haljala kirik |
---|---|
Mälestise registri number | 15647 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 03.08.1998 |
Registreeritud | 03.08.1998 |
X-koordinaat | 628731.00 |
Y-koordinaat | 6590363.99 |
Mälestise vana number | 435 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(52)
Paikvaatluse kuupäev: 11.09.23
Menetleja: Lääne-Virumaa nõunik, Mirjam Abel
|
Märksõna(11)
Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1711-1840, 1521-1710.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Keskaegse Virumaa omapärasemaid kirikuid, mis oli kohandatud aktiivseks sõjaliseks kaitseks. |
Kirjeldus Lääne-Virumaa kirikutele iseloomulik kavatis koosneb kolmelöövilisest kodakirikulisest pikihoonest, koorist ja läänetornist. Püha Mautitiuse kirik ehitati kolmes etapis. Esimesena, umbes aastatel 1430-40, valmis koor käärkambriga. Ühevõlvikuline nelinurkne koor avaneb pikihoonesse madala teravaks murtud võidukaarega ja mõjub iseseisva ruumina. Kooriruumi iseseisvust suurendab silmapaistvalt kõrge ristvõlv, mis võlvikannast arvestades ületab ligikaudu neli korda seina põhitsooni kõrguse. Idaaknas säilinud ehisraamistik, mis koosneb kahest "ninadega" teravkaarest ja neile toetuvast neliksiirust (lähtub otseselt Pirita kloostrikiriku eeskujudest). Ehisviiluga sakramendiniśś idaseinas ulatub läbi müüritise seina välispinnani ja moodustab seal aknakese tõenäoliselt hostia paigutamiseks. Ümarkaarne raidportaal ühendab koori koori võlvitud käärkambriga, kus idaseinas on piscina. Tõenäoliselt 15. sajandi kolmandal veerandil ehitatud pikihoone on kaetud servjooneliste ristvõlvidega; need toetuvad kahele kaheksatahulisele piilaripaarile, piilari talumit tõusvate võlvikaarte otsad moodustavad lihtsa konsoolipärja (tulekahjus tugevasti kannatanud). Motiivid pärinevad Tallinna hilisgootikast; sinna kuulub ka kaldpinnaga servistatud teravkaarne lääneportaal, mille uks oli seestpoolt riivpalgiga suletav. Külgseinte akendealuses tsoonis on seitse suurt segmentkaarega niśśi, milles kohati paiknevad laskepilud kergetele tulirelvadele. |
Ajalugu Ehitati kolmes etapis. Umbes 1430-40 valmis koor koos käärkambriga. Tõen. 15.s. III v. Ehitati pikihoone. 15.s. lõpul ehitati W- torn . |
Kaitsevööndi ulatus 50m maa-ala mälestise ümber.vt lisa 1. asukoha skeem, piiri eraldi ei määratleta. Haljala kirik asub kirikaias, mis on mälestis reg. nr.5761 . |
Meedia Kirikud saavad riigilt remondiabi (Virumaa Teataja 27.02.2013) |