Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Haljala kirik
Mälestise registri number 15647
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 03.08.1998
Registreeritud 03.08.1998
X-koordinaat 628731.00
Y-koordinaat 6590363.99
Mälestise vana number 435
Ava kaardil

Paikvaatlused(52)

Seisund: restaureerimisel

Paikvaatluse kuupäev: 11.09.23

Menetleja: Lääne-Virumaa nõunik, Mirjam Abel

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1711-1840, 1521-1710.

Mälestise tunnus


Keskaegse Virumaa omapärasemaid kirikuid, mis oli kohandatud aktiivseks sõjaliseks kaitseks.

Sisestatud: 24.01.2006.

Kirjeldus


Lääne-Virumaa kirikutele iseloomulik kavatis koosneb kolmelöövilisest kodakirikulisest pikihoonest, koorist ja läänetornist. Püha Mautitiuse kirik ehitati kolmes etapis. Esimesena, umbes aastatel 1430-40, valmis koor käärkambriga. Ühevõlvikuline nelinurkne koor avaneb pikihoonesse madala teravaks murtud võidukaarega ja mõjub iseseisva ruumina. Kooriruumi iseseisvust suurendab silmapaistvalt kõrge ristvõlv, mis võlvikannast arvestades ületab ligikaudu neli korda seina põhitsooni kõrguse. Idaaknas säilinud ehisraamistik, mis koosneb kahest "ninadega" teravkaarest ja neile toetuvast neliksiirust (lähtub otseselt Pirita kloostrikiriku eeskujudest). Ehisviiluga sakramendiniśś idaseinas ulatub läbi müüritise seina välispinnani ja moodustab seal aknakese tõenäoliselt hostia paigutamiseks. Ümarkaarne raidportaal ühendab koori koori võlvitud käärkambriga, kus idaseinas on piscina. Tõenäoliselt 15. sajandi kolmandal veerandil ehitatud pikihoone on kaetud servjooneliste ristvõlvidega; need toetuvad kahele kaheksatahulisele piilaripaarile, piilari talumit tõusvate võlvikaarte otsad moodustavad lihtsa konsoolipärja (tulekahjus tugevasti kannatanud). Motiivid pärinevad Tallinna hilisgootikast; sinna kuulub ka kaldpinnaga servistatud teravkaarne lääneportaal, mille uks oli seestpoolt riivpalgiga suletav. Külgseinte akendealuses tsoonis on seitse suurt segmentkaarega niśśi, milles kohati paiknevad laskepilud kergetele tulirelvadele.
15. sajandi lõpul ehitatud läänetorn on silmapaistvalt kõrge (34 m); alumine pool nelja-, ülemine kaheksatahuline. Tornil on kaheksa korrust, millest alumine on nelja laskepiluga võlvruum, suur raidportaal paikneb lõunaseinas vältimaks tulistamist kirikusse. Portaali kaheastmelised palendid (restaureeritud) ja kolme kaarega arhivolt, kõrge sokkel ja sirgjooneline talum esindavad Tallinna hilisgooti portaalitüübi arengu lõppfaasi (portaali kõrval Mecksi ja Wrangeli perekonna vapid). Torni ülemised korrused on kaitse-eesmärgil vaid kahekaupa müüritreppidega ühendatud, varustatud laskepilude ja kaminaga.
Põletati Liivi sõja algul 1558. a. ja Põhjasõjas 1703. a. Hiljem korduvalt pikse ohvriks langenud tornikiiver sai praeguse kuju 1865. a.
barokk-kantsel (J. V. Rabe, 1730).
Kiriku välisseinas kolm topeltristi (nn. patukahetsemisristid).
(Villem Raam, Eesti arhitektuur III. Tln., 1997)
Keskaegsete võlvide all pole interjööris keskaegseid esemeid alles jäänud. Pingistik (R. von Engelhardti kavand 1898. aastast) ja altarikujundus on pseudogootilikud. Siiski pole Haljalas vähene 17.-18. sajanditegi pärand. Baroksest altariseinast on alles küll vaid detaile ja maal "Püha õhtusöömaaeg", kuid omal kohal seisab Johann Valentin Rabe 1730. a. nikerdatud keerdsammastega kantsel, toetudes ühele vähestest meie kirikutesse allesjäänud kantslijalaks olevale täisplastilisele Moosese figuurile. Kantsli kõlaräästa ääri kaunistavad annetajavappidega vaheldumisi täisplastilised putod, aga räästa tipus kõrgub pasunat puhuv peaingel Miikael. Sisustuses veel hauaplaat (17. saj.), kaks laelühtrit (17. saj.), vaskbraa (17. saj.) (S. Simson)

Sisestatud: 20.03.2007.

Ajalugu


Ehitati kolmes etapis. Umbes 1430-40 valmis koor koos käärkambriga. Tõen. 15.s. III v. Ehitati pikihoone. 15.s. lõpul ehitati W- torn .
Kirik põletati Liivi sõja algul 1558 ja Põhjasõjas 1703. Hiljem korduvalt pikse ohvriks langenud tornikiiver sai praeguse kuju 1855

Sisestatud: 24.01.2006.

Kaitsevööndi ulatus


50m maa-ala mälestise ümber.vt lisa 1. asukoha skeem, piiri eraldi ei määratleta. Haljala kirik asub kirikaias, mis on mälestis reg. nr.5761 .

Sisestatud: 09.09.2008.

Meedia


Kirikud saavad riigilt remondiabi (Virumaa Teataja 27.02.2013)
- http://www.virumaateataja.ee/1152274/kirikud-saavad-riigilt-remondiabi/
Haljala avas vana kivialtari
- http://www.virumaateataja.ee/050406/esileht/15029841.php
Algab Haljala kiriku kauaoodatud remont
- http://www.virumaateataja.ee/221206/esileht/15035207.php
Haljala kiriku katuse remont seiskub
- http://www.virumaateataja.ee/050407/esileht/15037472.php
Haljala kiriku katuse remondiks kogutakse annetusi
- http://www.eestikirik.ee/content/view/2841/175/
Haljala kiriku ehitus seisab endiselt rahapuuduse taga
- http://www.eestikirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=3529&Itemid=175
Haljala kiriku katuse ehitustööd jätkuvad
- http://www.virumaateataja.ee/191107/esileht/uudised/15042438.php
Baltlased väärivad „Aasta tegu 2007” nominendi staatust
- http://www.virumaateataja.ee/211207/esileht/arvamus/15043227.php
Täpsustus (Eesti Kirikus avaldatud Haljala koguduse üleskutsele toetada nende kiriku katuse remonti annetustega)
- http://www.eestikirik.ee/node/5524
Virumaa Teataja 18.01.2014, Eva Samolbergi artikkel "Tuleviku Haljala – diskoteek kirikus ja motell perearstikeskuses"
- http://www.virumaateataja.ee/2665552/tuleviku-haljala-diskoteek-kirikus-ja-motell-perearstikeskuses
Eesti Kirik 03.02.2016. J. Kolpakov, V. Kaptjug. Haljala kiriku tornitipu tähtsusest astronoomias.
- http://www.eestikirik.ee/haljala-kiriku-tornitipu-tahtsusest-astronoomias/
Rein Sikk. Haljala kiriku alt tuli välja teine kirik. Maaleht 8.11.2016
- http://digileht.maaleht.delfi.ee/uudised/haljala-kiriku-alt-tuli-valja-teine-kirik?id=76186243

Sisestatud: 25.08.2008.