Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vihula mõisa park
Mälestise registri number 15953
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
X-koordinaat 623514.20
Y-koordinaat 6602976.30
Mälestise vana number -
Ava kaardil

Paikvaatlused(13)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 18.07.19

Menetleja: Maastikuarhitekt, Raili Uustalu

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Maalilisemaid ja suuremaid Lahemaa mõisakomplekse Mustjõe vahelduva reljeefiga kaldaterrassidel, mida ümbritseb stiilselt planeeritud vabakujunduslik pargiala.

Sisestatud: 23.10.2003.

Kirjeldus


Suur (10 ha +18 ha parkmetsa)ja looduslikult vaheldusrikas ja kaunis paiknevus muudavad Vihula Lahemaa kaunimate hulka. Park on läbinisti kujundatud vabaplaneeringulisena: tema kõigi elementide - puistu, muruväljakud, teedevõrk, sillad, apviljonid, pingid jne - koosmõju on sõltunud kõige otsesemalt paiga reljeefist ja veestikust.
Mõisapargis on aduvad mitmed tsoonid: peahoone esine väljak lillede ja ringteega, sillakestega ühendatud saarte tsoon, viljapuuaed, tagamõisast kagus olev terrassiline aed ja nn. jalutuspark. Kui peahoone ümbruses oli põhiroll istutatud taimmaterjalil ja lilledel, siis kaugem osa oli kujundatud looduslikust puistust. Valitsevad kodumaised liigid nagu pärnad, vahtrad, saared, metsapargis kuused, männid, siis osaliselt on parki täiendatud ka introdutsentidega nagu lehised, nulud, pun. leh. mägivaher jne. Kokku on ~50 liiki puid-põõsaid. Huvitava kujundusega oli ka rohtaed.

Sisestatud: 28.10.2003.

Ajalugu


Rajatud enamuses 19.s. jooksul erinevate etappidena.
Praegu parki ilmestavad väikevormid on projekteeritud arh. U.Arikese poolt.

Sisestatud: 23.10.2003.