Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kroonlühter kümne tulega, 19.saj. (pronks)
Mälestise registri number 16255
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 307-k

Paikvaatlused(4)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 16.04.21

Menetleja: kunstipärandi nõunik, Kadri Tael

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Laevalgusti.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui barokne kunstiväärtuslik kirikuvalgusti

Sisestatud: 06.09.2007.

Ajalugu


Muinsuskaitsearvel alates 1990, aastast 1997 – nr. 307-a

Sisestatud: 06.09.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: kollane metall.
Tehnika: valatud.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19. sajand (17. sajandi kroonlühtri eeskujul)
Mõõtmed: tüvisevarda kogupikkus (koos ehisnupuga) 69,5 cm (sellest nupu pikkus ca 10 cm, Ø 7,6 cm); tüvisedetaili pikkus 34,2 cm, haarakanduri Ø 10,5 cm; riputusaasa kõrgus ca 13,5 cm, laius ca 10 cm; tihvti kõrgus ca 7,8 cm; haara pikkus ca 36 cm, kõrgus ca 32,8
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): tugevasti oksüdeerunud, mustunud. Muna määrdunud linnuväljaheitega, üks haaradest koos rasvataldrikuga paksult linnusõnnikuga kaetud, ka teine haar reostatud
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Baroktset tüüpi üherealine kroonlühter 10 haaraga. S-kujulised haarad ümara läbilõikega, pinnadekoorita, lõpetuses kaarduvad; kandurile kinnituvad tihvtiga. Rasvataldrikud valatud, küünlapiibud silindrikujulised. All lõpetab kroonlühtri suhteliselt suur muna ja balusternupp, riputusaas sile, ümarik ja suhteliselt avar.
1990. restaureeris kroonlühtri Tiit Villemsoo; elektrivalgustusele seadistatud korrektselt.
Kroonlühter on Karuse kirikus alates aastast 1990, olles üks kahest (teine reg. nr. 16256) peale vargust Kultuuriministeeriumi vahendusel tagastatud kroonlühtrist. Varastatuga (reg. nr. 14234) ta tõenäoliselt identne ei ole. Kui tegemist oleks osaga samast kroonlühtrist, mis varastati (ühtedel andmetel jäid kroonlühtri alumise rea haarad kirikusse alles), siis on algsel inventariseerimisel eksitud, pidades kroonlühtrit 17. sajandi tööks. Peterhofi loss-muuseumis, kust kroonlühter vargusjärgselt leiti, tipnes tüvis arvatavalt Karuse kiriku vana kroonlühtri (reg. nr. 14233) rasvataldrikuga.
Paikneb kooris
V. Uuspuu. Kiriklikkude mälestusmärkide registreerimise töö Karusel. Tartu, 1934 (TÜ Raamatukogu fond 55, n. 3, sü. 100, lk. 32): Kroonlühtreid on kolm: kaks suuremat ja üks väikene, mis asub altariruumis. Kõik lühtrid on 30 küünlapesaga. Altariruumis ja kirikus altaripoolne kroonlühter on valmistatud lihtsast vaskplekist ja ilma ilustusteta ja kirjadeta. On teada, et ühe neist on kinkinud v. Pistolkohrs 1763.a. („Karusen Kirchenbuch“ lhk. 5 a. 1763). Teise lühtri kohta puuduvad aga igasugused teated.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 06.09.2007.