Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Audru mõisa park
Mälestise registri number 16604
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 10.08.1998
Registreeritud 10.08.1998
X-koordinaat 520922.19
Y-koordinaat 6474108.84
Mälestise vana number -
Ava kaardil

Paikvaatlused(11)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 08.02.23

Menetleja: Pärnumaa nõunik, Kaisa Metsaots

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Regulaarpargist välja kasvanud mitmeosaline põhiosas vabakujuline 19. sajandile iseloomuliku kujundusega liigirikas maastikku hargneva planeeringuga mõisapark. Pargiala moodustab ühtse terviku pargis paikneva mõisaaegse hoonestusega.

Sisestatud: 07.01.2004.

Kirjeldus


Keskmise suurusega 9,7 hektariline pargiala, millest park moodustab 5,2 hektarit ja parkmets kahes osas 4,5 hektarit, koosneb kolmest osast: parkmetsast mõisa perekonnakalmistu ümbruses, parkmetsast Audru jõekääruga piirnevas osas ja pargi põhiosast. Kõige vanem pargiosa on tänaseks fragmentidena säilinud härrastemaja taga asunud väiksem barokkpark, mida laiendati 19. sajandi II poolel ümbritsevate puistute arvel. Põhiosas on park vabakujuline. Jõesaartega ühendavad parki rippsillad. Saari ja jõekaldaid siduv teedevõrk on samuti vaba planeeringuga. Teedesihid on algselt sidunud vaatekoridoridena punkte jõekallastel perspektiivvaadetega hoonetele või veepeeglile. Põhjaosas on pargipuistu tihedam ja noorem, lõunaosas vahelduvad lagendikud puudegruppidega. Parkmetsas on põhilisteks puudeliikideks harilik tamm, harilik pärn, harilik vaher ja harilik saar. Kokku on pargis 66 taksonit, millest 18 on okaspuud. Nende 66 seas on 25 kodumaist ning 41 võõramaist puittaimetaksonit. Haruldustest esineb Eestis suhteliselt vähe levinud hariliku elupuu üks vorme. Kõige kõrgem puu pargis on 36,5 m kõrgune tamm, mis on teadaolevalt Eesti kõrgeim harilik tamm. Samas asuvad ka ühed Eesti kõrgemad harilikud saared.

Sisestatud: 26.11.2003.

Asukoha kirjeldus


Pärnumaa, Audru alevik. Audru - Valgeranna mnt ääres, Pärnu - Tõstamaa ja Pärnu - Lihula mnt-de lähedal.
Park asub Audru alevikus Audru jõe mõlemal kaldal ja jõesaartel ning on ümbritsetud elamute, põldude ja aedadega. Pargi juurde kuulub 2 parkmetsa, mis asuvad Audru jõe paremal kaldal.
Põhipuuliikideks on harilik tamm, harilik pärn, harilik vaher ja harilik saar.
Pargi kõrgeim tamm on 36,5 m, mis on teadaolevalt Eesti kõrgeim.

Sisestatud: 26.11.2003.

Ajalugu


Suuremad istutustööd tehti pargis 19. sajandi I poolel A. K. J. Pilar von Pichlau poolt. Mõisasüdamikust on säilinud plaanid aastatest 1878, 1895 ja 1902.

Sisestatud: 26.11.2003.

Kaitsevööndi ulatus


Kultuuriministri käskkirjaga 21.06.2006 nr 208 "Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" (RTL, 04.07.2006, 52, 967) kehtestati mälestistele reg nr-tega 8304, 16599-16607, 16609-16611 ja 16613-16617 ühine kaitsevöönd.

Sisestatud: 09.12.2009.