Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Pärnu-Jaagupi kirik
Mälestise registri number 16628
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 10.08.1998
Registreeritud 10.08.1998
X-koordinaat 529359.00
Y-koordinaat 6496928.99
Mälestise vana number 419
Ava kaardil

Paikvaatlused(19)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 24.10.23

Menetleja: Pärnumaa nõunik, Terje Luure

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917, 1521-1710.

Mälestise tunnus


Eesti vanema kirikuarhitektuuri traditsioone järgiv sakraalhoone

Sisestatud: 22.11.2004.

Kirjeldus


Kirik on ühelööviline gooti stiilis hoone, mille kaks kaarvõlvi jagavad ruumi kolme ossa. Kirik on ehitatud raudkivist, torni osa paekivist. Kirik kaetud lubikrohviga. Ümberehituste käigus muudetud akna suurusi.
Altar pärineb aastast 1793, altarimaali autoriks on Ants Laikmaa (maal valmis 1900-1901). See on koopia Tallinna Toomkiriku von Gebhardti altaripildist "Kristus ristil". Kantseli (1660) autoriks on Elert Thile (Diel). Kiriku sissekäigu kohal asub kahetiivaline puidust koor, kus asub ka ühe manuaaliga orel, mille on ehitanud Riia orelimeister Hermann Walcker 1895.a.
Oreli tagant viib käik torni, kus asub kirikukell (valatud Ingerimaal, Gatšinas 1885), millel kiri: Au olgu Jumalale kõrges". Tornist läheb käik võlvidele.
Kirikul tahvel, millel kirjas: Pärnu-Jaagupi kirik ehitatud 1531-1539.a.

Sisestatud: 04.01.2008.

Ajalugu


Kirik on noorim gooti stiilis kirik Eestis. Ehitatud 1531-34 arvatavasti puust esikiriku asemele ja pühitseti selle traditsiooni järgides palverändurite kaitsepühakule ap. Jaakobile. 1695 toimusid kirikus suured ehitus- ja remonditööd (ehitusmeister Daniel Beckel). Lõoetati varem rajatud käärkamber (see kaeti puulaega ja varustati kaminaga); parandati lagunenud müüritrepp, välisseinad kiiluti, mörditi ja valgendati; osa aknaid tehti suuremaks ja ehitati paest põrand. 1730 on esmakordselt mainitud torni, mis oli allosas kivist, ülal sõrestikseintega ja kaetud kiivriga. 1855 püstitati uus puust torn. 1885 süttisid piksest ning põlesid pühaks katus ja torn. Samal ajal valmisid uus katus ja ajutine torn (ilmselt viilutorn). 1888 ehitati praeguse W-torni kiviosa (ehitusmeister Gessler). Kiiver valmis 1907 (arh. R. v. Engelhard). EA.

Sisestatud: 04.01.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt Kultuuriministri käskkirjale 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967) "Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" on mälestistele reg nr-tega 8306, 8307, 16628, 16629, 16630, 16631, 16632, 27149 kehtestatud ühine kaitsevöönd, mis hõlmab kinnistuid: 62701:001:0015; 62701:001:0058; 62701:001:0200; 18803:002:0108; 62701:002:0092; 62701:003:0053; 62701:003:0056; 62701:003:0052; 62701:003:0022; 62701:003:0045; 62701:003:0006; 62701:003:0147; 62701:003:0150; 62701:003:0189.

Sisestatud: 26.06.2009.