Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Illuste mõisa park
Mälestise registri number 16873
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 11.08.1998
Registreeritud 11.08.1998
X-koordinaat 482068.14
Y-koordinaat 6487929.19
Mälestise vana number -
Ava kaardil

Paikvaatlused(10)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 04.05.20

Menetleja: Pärnumaa nõunik, Terje Luure

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Vabakujundusliku pargi tüüpiline näide

Sisestatud: 22.09.2004.

Kirjeldus


19. saj 70-80-ndatest pärit kaardimaterjali järgi oli park vabakujuline, toetus põhiliselt jõele ja oli korraldatud avatud väljakute ning kontrastselt liigendatud puudegruppide süsteemi. Peahoone lähimat ümbrust kujundas iluaed. Peahoone ette jääb esiväljak üksikpuudega ja seda ümbritsevate puudegruppidega. Siit kulgesid ka rajad Paatsalu mõisa ja perekonna matusepaigale.
Park on kaheosaline: väike osa vahetult peahoone ümber ning suur iseseisev osa Paadermaa jõe kaldal. Mõlema pargi poole vahel kitsas poolitav külatee.
Peahoone ees on avar ebakorrapärase piiriga väljak, mida ääristavad puud stiilsetes gruppides. Silmapaistev on rühm lehiseid. Osaliselt tajutavad ka mingi pärnaallee fragmendid.
Peahoone taga on algselt paiknenud madala maakivimüüriga piiratud pikerguse ristküliku kujuline iluaed. Mingil perioodil on see muudetud pargialaks liigendatud puudegruppidega, mis jätavad fassaadi vaid poolavatuks.
Paadermaa jõe äärde jääb täiesti looduslik peahoonest sõltumatu kujundusega metsaosa: pargi keskel on pikk ovaalne, väheste puudegruppidega ja põõsastega liigendatud väljak, mis on orienteeritud Paadermaa jõele. Väljakut raamivad tiheda istutusviisiga puudegrupid. Jões on eksootidega tekitatud saari, mis omal ajal mängisid pargi kujunduses tähtsat osa. Pargi äärealad on võsastunud. Kagupiiril ulatub park Paaderamaa jõeni kasvades kokku jõetaguse Paatsalu pargiga.
Pargi dendroloogiline väärtus on väike. Haruldusi pargis ei esine. Valitsevad harilik pärn, harilik tamm, harilik jalakas
Peahoone lähedal on üksikpuudena või rühmana säilinud mitmed algselt korrapärased puudegrupid, mis on istutatud mõisaomaniku poegade poolt. Selliseid gruppe oli jalakatest, pärnadest, kuuskedest, lehistest jt puudest. Algselt oli igas sellises grupis seitse puud, sest mõisahärra 7-st pojast igaüks istutas ühe puu. Seitse puud oli alles 1981. aastal ainult ühes jalakate grupis, teistest gruppidest on osa puid aja jooksul välja langenud. Tänaseks on need grupid säilinud põhiliselt üksikpuudena. Säilinud on ülekasvanud pärnaallee. Käesoleval ajal leiab park kasutamist laste puhkepargina. Riiklikult on uusi spordirajatisi ehitatud pargist lõuna poole jäävale alale.
Pargiankeet, 2002

Sisestatud: 20.09.2004.

Ajalugu


Laiaulatuslikumalt hakati Illuste mõisa välja ehitama 1870-datel aastatel, mis ajast pärinevad ka park ning kõrvalhooned. Kuid parki on rekonstrueeritud ka 19.– 20. saj vahetusel. Mõned puud on ka hoopis vanemad.
19. saj lõpul Illustes toimunud kujundustöödest (viidi läbi paralleelselt sarnaste töödega Paatsalus) on pärit Eestimaa Aiandusühingu inspektori Fr. Winkleri aruanne, kelle algatusel viis parun Maydell 1897.a sügisel läbi haljastuse korrastuse – park puhastati ülekasvanud rägastikust. Winkler mainib ka noorte ja heade puudega viljaaeda, kus on veel mitmed vajalikud tööd pooleli, vaja oleks ka lillepeenrad kunstipärasemalt ümber kujundada ning õitsevaid taimi juurde istutada.
Pärast peahoone põlemist 1909. a uue elamu valmimisega üheaegselt kujundati mõnevõrra ümber ka park.
Pärast mõisate võõrandamist läks mõis riigile. Kolhooside algaastail kasutati mõisahoonet ajutise elamuna. 1970. aastal läks park ja hooned Tallinna Pioneeride Palee käsutusse ning 1978. aastal anti üle need üle Tallinna Oktoobri rajooni Laste ja Noorte Spordikooli käsutusse. Selle järglane on praegu Tallinna Kristiine linnaosa spordikool.

Sisestatud: 20.09.2004.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 07.06.2010.