16943 Skulptuur "Lamav lõvi", 18/19.saj. (marmor)

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Skulptuur "Lamav lõvi", 18/19.saj. (marmor)
Mälestise registri number 16943
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 17.08.1998
Registreeritud 17.08.1998
Üldvaade. Foto: Anne Kaldam 09.07.2007
Üldvaade. Foto: Anne Kaldam 09.07.2007 Üldvaade. Foto: Kadri Tael 8.06.2020

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr. 38, (RTL 1997, 165/166, 918) Kuupäev: 03.07.1997

Paikvaatlused(5)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 02.10.20

Menetleja: kunstipärandi nõunik, Kadri Tael

Märksõna(5)

Kunst, Materjal, Kivi, Objekt, Skulptuur.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Teosel on suur kunstiajalooline väärtus, kuna see on kuulunud kõrgkunsti teose koopiana kuulsa Eestiga seotud maalikunstniku kunstikogusse. Sarnased kunstikogud olid 19. sajandil väga levinud nähtus.

Sisestatud: 17.11.2007.

Ajalugu


Aastatel 1946/48 - 1994 paiknes Carl Timoleon von Neffi kunstikogu Eesti Riiklikus Kunstimuuseumis Kadriorus. Alates 1994. a. on teos Muuga mõisas tagasi. Muinsuskaitse all alates 1997. a.

A. Caneva poolt valmistatud originaalid paiknevad Rooma Püha Peetri katedraalis paavst Clemens XIII hauamonumendil, koopiad valmistatud Firenzes. Muuga mõisa peahoone vestibüülis alates 1871.aastast.

Sisestatud: 17.11.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: marmor.
Tehnika: nikerdatud, tahutud.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 18/19. saj.
Mõõtmed: skulptuur u 75 x 143 x 45 cm, alus 83 x 135 x 57 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Skulptuur on tahutud valgest marmorist. Paikneb mõisa vestibüülis esimesel korrusel peatrepi juures paremal.
Koostas Külli Erikson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 12.06.2008.