Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tuulelipp, D. Hübner, 1688 (vask, varras raud)
Mälestise registri number 1726
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 22.09.1995
Mälestise vana number 194-K

Paikvaatlused(4)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 30.11.12

Menetleja: TKVA peaspetsialist, Viive Leitsar

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Tornikaunistus, Tuulelipp.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kunstiliselt kujundatud vanim Tallinna kirikute tuulelipp 17. sajandist.

Sisestatud: 28.01.2010.

Kirjeldus


Vaheldumisi vasest ja raudsepisest ehisdetailidega tuulelipu tüveks on ülespoole ahenev sepisvarras, mille allosas suur vaskne, kahest sügava kausi kujulisest randiga poolest kokkuvaltsitud muna. Muna kohal neli sepisrauast akantusmotiivilist ehisdetaili. Munast ülespoole vahelduvalt sirgeid ja lookelisi päikesekiiri kujutav vaskplekist rõhtjas ilukrae, põhjakaarde suunatud kiire tipu otsas külgeneeditud ristike. Päikesekujund toetub ruudukujulise avaga lahtisele raudkettale, see omakorda varda külge needitud kaheksatahulisele vasktoesele. Kõrgemal asub õhukesest vaskplekist ažuurselt ornamentaalne lipuleht kaherealise ornamenteeritud tekstiga: ANNO 1688.

Sisestatud: 28.01.2010.

Asukoha kirjeldus


Peale 29. mai 2002 tulekahju enne tornikiivri äravedu eemaldatud; hoiustatud kirikuõues olevasse kuuri (2002)

Sisestatud: 28.01.2010.

Ajalugu


muinsuskaitse all alates 1978 – Tallinna kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 194

Sisestatud: 28.01.2010.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: raud, vaskplekk, kullatis.
Tehnika: sepistatud, lõigatud, monteeritud.
Autor, valmistamise koht: David Hübener (Hübner), Tallinn
Dateering: 1688
Mõõtmed: Varda kogupikkus 317 cm, alates kuulist ca 255 cm, alguses varda ristlõige kandiline 7,7 x 7,7 cm, tipu poole ahenev kuni Ø 3, 4 cm. Kuuli Ø 52, 8 cm, max laius ca 65 cm, kõrgus ca 55, 3 cm, päikesekujundi laius O – W 48 cm, laius koos ristikesega (N – S) 57 cm, ristikese laius ca 10 cm, lipulehe kõrgus ca 41 cm, pikkus keskjoonelt 90 cm; max pikkus 131, 9 cm; tipuristi kõrgus ca 63, 3 cm, laius 64, 5 cm
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Lipulehel: ANNO 1688
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Oksüdeerunud, needid läbiroostetanud, tipuristi haar katki, kiirtepärg katki. Kullatis mahakulunud
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Vaheldumisi vasest ja raudsepisest ehisdetailidega tuulelipu tüveks on ülespoole ahenev sepisvarras, mille allosas suur vaskne, kahest sügava kausi kujulisest randiga poolest kokkuvaltsitud muna (seina paksus ca 2 mm). Muna kohal neli sepisrauast akantusmotiivilist ehisdetaili (kõrgus max 24, 5 cm, raudlati laius 3 cm). Munast 122 cm ülespoole vahelduvalt sirgeid ja lookelisi päikesekiiri kujutav 2 mm paksusest vaskplekist rõhtjas ilukrae, põhjakaarde suunatud kiire tipu otsas külgeneeditud ristike. Päikesekujund toetub ruudukujulise avaga lahtisele raudkettale, see omakorda varda külge needitud kaheksatahulisele vasktoesele (needid läbiroostetanud). Kõrgemal asub õhukesest vaskplekist ažuurselt ornamentaalne lipuleht kaherealise ornamenteeritud tekstiga: ANNO 1688. Äärtest ja keskjoonelt, samuti varda läbimineku joonelt on lipuleht mõlemalt poolt raudlatiga (ristlõige 34 x 8 mm; kokkuneeditud) tugevdatud. Needid osaliselt välja kukkunud, tugevduslati pooled tugevasti roostes, teineteisest eemale kooldunud, kahes kohas murdunud. Vaskplekk tugevasti oksüdeerunud roheliseks. Kuldamisjälgi. Lipulehte kannab alumise hõõrdepinnana rauast rõngas, mis toetub sepiskraele ümber varda. Ülemise hõõrderõnga moodustab tugevduslattide looge. Tüvis tipneb laienevate otstega raudsepisristiga, mis needitud varda lõhestatud tipuharude vahele. Ristihaarade vahel neli sepistatud ehismotiivi (kiirtepärg; roostest läbisöödud; vaid üks haru terve – pikkus 31 cm). Tipuristi idapoolne haaraots murenenud. Kergelt roostes kogu varras. Muna pealispool patineerunud tumepruuniks, alumine pool roheliseks; pinnal leidub kullatise jälgi (2002).
Tuulelipp pääses 29. mai 2002 kahjutulest kahjustusteta. Eemaldati põlengujärgselt allavõetud tornikiivri tipust enne selle äravedu. Hoiustati Pühavaimu kirikuõues olevasse kuuri. Üriku kättesaamise eesmärgil lõigati kuuli küljele ruudukujuline avaus.

Sisestatud: 28.01.2010.