Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 17477
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 29.09.1998
Registreeritud 29.09.1998
X-koordinaat 525116.48
Y-koordinaat 6577207.43
Mälestise vana number 380-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(4)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 28.02.23

Menetleja: Harjumaa nõunik, Heli Pappel

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht.

Sisestatud: 26.11.2007.

Asukoha kirjeldus


ref. riigimaa; 19801:012:0110; 19801:012:0112; 19801:012:0143; 19801:012:0154; 19801:012:0173; 19801:012:0940; 19801:012:0216; 19801:012:0218; 19801:012:0800; 19801:012:0810; 19801:012:0192.

Sisestatud: 26.11.2007.

Ajalugu


Muistise avastas arheoloog Mati Mandel 1977. aasta sügisel. Muinsuskaitse alla võeti esmakordselt 8.09.1981 Harju Rajooni RSN Täitevkomitee otsusega nr 179, kandes Harju rajooni kohaliku kaitse nimekirjas numbrit 380-k.

Sisestatud: 27.11.2018.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise piirist arvates.

Sisestatud: 26.11.2007.

Aruanded


Treuman, K. 2010. Aruanne arheoloogilise järelevalve teostamise kohta Harjumaal Harku vallas, Kumna külas asulakoha (reg. nr. 17477) kaitsevööndis.

Sisestatud: 01.04.2012.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 26.09.2014.