17667 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 17667 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 01.10.1998 |
Registreeritud | 01.10.1998 |
X-koordinaat | 559033.61 |
Y-koordinaat | 6588696.26 |
Mälestise vana number | 161-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 01.06.10
Menetleja: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Maastikul visuaalselt jälgitav kalme struktuur ja kalmele omase kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kalme asub suurema põllumassiivi põhjaservas. Põhiplaanilt on kalme edela-kagu suunas ovaalne kõrgendik. Kalme pikkus on 27 m, laius ligemale 16,5 m. Kalme lõuna ja kagu osas on kalmeserv üsna järsk ja selge. Sellisena jätkub kalmeserv kuni kirdeotsani. Maapinna langusest tingituna on kalme kagukülg 1,3 m kõrgune, teiselt poolt on kõrgus aga ainult 0,7-1,0 m. Kalme loodekülg on kaarjas, kaguküljel on kalmeserval nõgusus, millest on tõenäoliselt juba varem kive võetud. Praegusel hetkel on kalme kirdeossa kuhjatud suures koguses pinnast. |
Asukoha kirjeldus Kalmeväljale pääseb Tallinn-Narva maanteelt läbi Maardu mõisa Maardu külla viivat teed mööda. Veski talu õues kõrgub suur hollandi tuuleveski, mis paistab kaugele hea orientiirina. |
Ajalugu Kalme (reg nr 17667) avastas ja muistise passi koostas arheoloog Vello Lõugas 1974. aastal. |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1). Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste kihil. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised mitte, nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümber- ja pealematmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju, mingitel perioodidel on hauapanuseid olnud rohkem, teistel aegadel vähem. |