17713 Kultuse- ja liukivi
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kultuse- ja liukivi |
---|---|
Mälestise registri number | 17713 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik |
Arvel | 01.10.1998 |
Registreeritud | 01.10.1998 |
X-koordinaat | 563476.16 |
Y-koordinaat | 6586707.75 |
Mälestise vana number | 2291 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(3)
Paikvaatluse kuupäev: 20.10.23
Menetleja: Looduslike pühapaikade nõunik, Pikne Kama
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Väikesed tehislohud kivi pinnal. |
Kirjeldus Kivi on trapetsikujulise harjaga rändrahn, mille pikka loodenõlva on kasutatud liulaskmiseks. Kivi kagupoone nõlv on kitsam ning moodustab horisontaalse pinna, millele on tehtud kümme väikest tehislohku. |
Asukoha kirjeldus Kivi asub Kostivere-Parasmäe teest u 70 m edela pool. Kõrgemäe talu hooned jäävad kivist u 90 m idakagu poole ning Lillevälja talu hooned u 170 m kirde poole. Kivi asub lainjal maal. |
Ajalugu Kivi (reg nr 17713) avastas 1972. a Oskar Raudmets. |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates |
Üldinfo Kultusekivi (tänapäevasem termin: lohukivi) on kivi, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3-10 cm, sügavus 0,5-5 cm. Lohkude põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Ümmarguste lohkude tegemine kividesse ja kaljudesse on kultuurinähtus, mis on tuntud üle maailma. Meie lähinaabruses (Skandinaavias) hakati lohke kaljusse tegema juba neoliitikumis, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse praegu lohukive umbes 1750. Kõige rohkem on lohukive leitud Põhja-Eestist, vähem Saaremaalt ning vaid üksikuid Lõuna-Eestist. Lohukivide tegemise aja määramine on problemaatiline - lohk ise ei ole dateeritav ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega. Siiski on lohukive peetud Eestis pronksiaegseks kultuurinähtuseks (1800-500 eKr), kuna neid on leitud peamiselt samadelt aladelt kui pronksiaegsete inimeste matmispaiku - kivikirstkalmeid. Teiste muinasaegsete mälestiseliikidega sellist sidet pole võimalik leida. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakuskultusega, kuna kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades. |