Mälestise tunnus

Maapealsed kivikonstruktsioonid, teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Kalme on tugevasti lõhutud I MS aegsete kaevikutega ning sellest on paremini säilinud kaguosa. Kalme läbimõõt on u 15 m, kõrgus 0,5-1-0 m.

Asukoha kirjeldus

Jääb Lagedi-Maardu teest u 220 m SSO-poole. Asub koos kivikalmetega reg nr 17809 ja 17810 Hansu talu aia servas, külavaheteest 100–160 m idas. Koht on tuntud ka kui Magasiaida mägi.

Ajalugu

Kalme avastas Vello Lõugas 1982. aastal.

Kaitsevööndi ulatus

Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise läbimõõt on 30 m, mille keskpunkt on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Üldinfo

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.