17854 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 17854 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 01.10.1998 |
Registreeritud | 01.10.1998 |
X-koordinaat | 560882.61 |
Y-koordinaat | 6591331.49 |
Mälestise vana number | 62-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(1)
Paikvaatluse kuupäev: 01.07.10
Menetleja: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. |
Kirjeldus Põhiplaanilt on kalme ümmargune. Kalme ligikaudne läbimõõt põhja- lõuna suunas on 9,8 m ja ida-lääne suunas 8 m. Kalme kõrgus jääb 0,6-0,8 m vahel. Kalme lõuna- ja kagusektoris on kalmeserv ilus ja hästi eraldatav. Ka loodesektoris on serv hästi jälgitav. Põhja ja kirdeserv on maha ja üle küntud. Pealt on kalme tasane ja lage. Otsustades kalme keskele tehtud šurfi järgi katab kogu kalmet paks kamar (15-20 cm) mis sisaldab pruuni mulda. Selle all on paokivide lade, milles esineb samuti pruunikas muld. Kogu kivilade ei ole eriti tihe (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). |
Asukoha kirjeldus Kivikalme asub endise jaotuse järgi Jõelähtme kihelkonnas. Kivikalme paikneb Rebala muinsuskaitsealal, Võerdla külas, avatud maastikul. Kalme asub Tallinn-Narva maanteelt (nr 1) Rebalasse viivast külavaheteest idakagus. |
Ajalugu Kalme kuju ja ehituse järgi otsustades on tegemist kivikirstkalmega, kus on peamiselt põletamata või ainult põletamata matused. Selle põhjal oleks kalme dateeritav I aastatuhandesse e Kr. Kalme on avastatud V. Lõugase poolt 1974.a. mais. Leide kalmest ei ole. Kalmet ei ole arheoloogiliselt uuritud. Kalme esitati kaitse alla võtmiseks 1974.a. detsembris. Mälestisele on koostanud passi 1975.a oktoobris arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal). |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |