18067 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 18067 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 09.10.1998 |
Registreeritud | 09.10.1998 |
X-koordinaat | 579585.49 |
Y-koordinaat | 6593056.00 |
Mälestise vana number | 607-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(1)
Paikvaatluse kuupäev: 10.09.10
Menetleja: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Kivikalmele iseloomuliku ehituskonstruktsiooni, inimluude ja teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Mälestis olnud algselt ümmarguse põhiplaaniga, kuid aja jooksul on külgi maha küntud ja omandanud kandilise kuju. Muistise läbimõõt loode-kagu suunal on 9,5 m ja kirde-edela suunal samuti 9,5 m, põhja-lõuna suunal on läbimõõt 11 m. |
Asukoha kirjeldus Kalme asub Mäepea külas, Välja-Jüri 4 talumaa peal. Vana-Narva mnt.(11260) ja Kuusalu-Valkla(T-11267) teeristist 1,8 km NW-suunas. Kuusalu-Valkla teest asub muistis 360 m W-poole ja Allika-Mäepea(L6) teest 70 m E-suunas. |
Ajalugu Tegemist on kivikirstkalmega, mis on dateeritav I aastatuhandesse eKr. Kalme on registreeritud esmakordselt arheoloog V. Lõugase poolt 1977. aasta mais. Leide ei ole muuseumisse jõudnud. |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |