Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 18100
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 09.10.1998
Registreeritud 09.10.1998
X-koordinaat 587552.97
Y-koordinaat 6593952.74
Mälestise vana number -
Ava kaardil

Paikvaatlused(2)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 02.07.09

Menetleja: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 31.10.2007.

Kirjeldus


Asulakohta iseloomustab 20-40 cm paksune kultuurkiht, mis on põllutöödega suuremas osas segatud, kuid künnikihi all võib olla säilinud laiguti ka hilisemast inimtegevusest puutumata kultuurkihi ladestusi.

Sisestatud: 31.10.2007.

Ajalugu


Asula on alguse saanud viikingiajal, samas elati ka muinasaja lõpul, kesk- ning uusajal (AI 6029). Objekti ala on osaliselt põlluks küntud ning leiud on kogutud künnikihist. Leiumaterjaliks on eriaegsete savinõude killud ning metallesemete katked. Kõik leiud on antud üle TLÜ Ajaloo Instituudile.
Kalamäe küla on esmakordselt mainitud 13. sajandil Taani hindamisraamatus, kus selle suuruseks on märgitud 5 adramaad (Johansen, P. Die Estlandliste des Liber Census Daniae. Kopenhagen-Reval 1933, 396). Praegu kuuluvad omaaegse Kalamäe küla maad Kahala küla koosseisu.

Sisestatud: 31.10.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd on nähtav Maa-ameti põhikaardil.

Sisestatud: 31.10.2007.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 26.09.2014.