18108 Rauasulatuskoht
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Rauasulatuskoht |
---|---|
Mälestise registri number | 18108 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 09.10.1998 |
Registreeritud | 09.10.1998 |
X-koordinaat | 586572.00 |
Y-koordinaat | 6593792.99 |
Mälestise vana number | - |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(1)
Paikvaatluse kuupäev: 15.05.11
Menetleja: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Tööpaigad, Rauasulatuskoht.
|
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus Rauatöötlusega seotud ehitiste ja rajatiste jäänused. Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. |
Asukoha kirjeldus Tallinn-Narva(T-1) mnt Kahala liiklussõlmest N-suunas on Kahala tee(11107). Kahala tee, Kahala-Andineeme(11273) ja Jõelähtme-Kemba(11260) teeristist E-suunas 1,3 km mööda Jõelähtme-Kemba teed sõites, on muistis teest 300 m Kahala järve, N-suunas Vainu talu maa peal. |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil. |
Üldinfo Varaseimad metallitööle viitavad paigad Eestis on pronksiaegsed kindlustatud asulad, kus tegeldi pronksivaluga. Esimesed rauast esemed Eesti territooriumilt pärinevad ajast 500–50 eKr, vanimad rauasulatuskohad on dateeritud 1. sajandist pKr. Ida- ja Kirde-Eestis ning Põhja-Saaremaal on teada mitmed rauatootmispaigad, kus soo- või järvemaagist sulatatud metalli kogus ulatub tonnidesse. Uuringute käigus on leitud maapealseid või mõnevõrra maasse süvendatud savist rajatisi, aga ka maasse süvendatud kividest laotud umbsete ahjude jäänuseid. Rauasulatuskohtadest leitakse šlakki, toorraua tükke, rauaräbu, õhutusdüüside katkeid jne. Rauasulatusahje on leitud muistsete asulate äärealadelt ja kalmistute juurest. 12.–14. sajandi rauasulatuskohad on suurte soomassiivide vahel kõrgematel liivastel seljandikel ja/või paeklindi serval. |