Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 18763
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 14.10.1998
Registreeritud 14.10.1998
X-koordinaat 553850.20
Y-koordinaat 6586388.84
Mälestise vana number 2411
Ava kaardil

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 02.04.20

Menetleja: Arheoloogiapärandi osakonna juhataja, Helena Kaldre

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Matmispaigale iseloomuliku kalmerajatise, inimluude ja arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.07.2006.

Kirjeldus


Kalme keskosa kaevati läbi A. Spreckelseni juhatusel 1907. a. 5.-7. ja 13. juunil. Kalme keskel avastati kirde-edela suunaline paekividest ehitatud kirst mõõtudega 2,55 m x 1 m. Kirst oli kaetud suure paeplaadiga. Kirstu põhi toetus kivisillutisele. Kirstu põhjalt leiti 1,9 m pikkuse inimese luustik, kelle pea oli suunatud kirdesse, samast saadi veel teise luustiku jäänuseid. Kirstust leiti luunõel, mujalt veel näiteks luust ehtenõel, pronksist kaarsõle nõel, lapse spiraalkäevõru, kinnine õõneskumer sõrmus, mitmeid spiraalsõrmuseid, rauast karjasekeppnõela katke, 16. saj arvestuspenn, savinõutükke, mitmesuguste ehete katkendeid.
Kalme oli enne kaevamisi ümmarguse põhiplaaniga ja kaetud tiheda kamaraga. Ta oli üsna korrapärase kujuga, läbimõõdult 16 m ja 75 cm kõrge. Kalme ümmargune kuju on säilinud. Kalme läbimõõt põhja-lõuna suunas on 17 m ja ida-lääne suunas 18,5 m. Kalme põhja- ja lõunaosa on kõrgemad. Kalme keskosa on samuti kõrgem ja sellega vahetult piirnev kalmeosa madalam kui keskosa ja servad.
Kalme on dateeritud I aastatuhande esimestesse sajanditesse p. Kr.

Sisestatud: 25.07.2006.

Asukoha kirjeldus


Mälestis asub Rae ja Jõelähtme valla piiril, Pirita jõe paremast kaldast 210 meetri kaugusel. Kalmed (reg nr 18763 ja 18764) jäävad Lagedi-Loo teest paremale poole, vahetult Reieri talu poole viiva tee ristis. Kalme reg nr 18763 asub põhja pool, 17 meetri kaugusel kalmest reg nr 18764 (Vt KKT 4505 Lisa 1.
Kultuurimälestiste Kivikalmed (reg nr 18763-18764) asukoha skeem).

Sisestatud: 25.07.2006.

Ajalugu


Kunagise Lagedi mõisa põllul olevaid kalmeid uuris A. Spreckelsen ajavahemikus 1906-1910. Toonase metoodika järgi kaevati peamiselt kalme tsentraalseid osi, st mitte tervet kalmet (A. Spreckelsen. Das Gräberfeld Laakt (Lagedi). Kirchspiel St Jürgens, Harrien, Estland. ÕES Toimetised XXIV. 1927.). Kaevamistelt kogutud leide hoitakse Eesti Ajaloomuuseumis. Kalme esitati kaitse alla võtmiseks 1972. aastal, samal aastal koostas mälestise kohta passi arheoloog Vello Lõugas. Mälestis võeti kaitse alla ning kandis numbrit 2411.

Sisestatud: 25.07.2006.

Kaitsevööndi ulatus


Vt KKT Lisa 2. Mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi ulatus.

Sisestatud: 25.07.2006.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 18.09.2014.