18763 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 18763 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 14.10.1998 |
Registreeritud | 14.10.1998 |
X-koordinaat | 553850.20 |
Y-koordinaat | 6586388.84 |
Mälestise vana number | 2411 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(3)
Paikvaatluse kuupäev: 02.04.20
Menetleja: Arheoloogiapärandi osakonna juhataja, Helena Kaldre
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Matmispaigale iseloomuliku kalmerajatise, inimluude ja arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kalme keskosa kaevati läbi A. Spreckelseni juhatusel 1907. a. 5.-7. ja 13. juunil. Kalme keskel avastati kirde-edela suunaline paekividest ehitatud kirst mõõtudega 2,55 m x 1 m. Kirst oli kaetud suure paeplaadiga. Kirstu põhi toetus kivisillutisele. Kirstu põhjalt leiti 1,9 m pikkuse inimese luustik, kelle pea oli suunatud kirdesse, samast saadi veel teise luustiku jäänuseid. Kirstust leiti luunõel, mujalt veel näiteks luust ehtenõel, pronksist kaarsõle nõel, lapse spiraalkäevõru, kinnine õõneskumer sõrmus, mitmeid spiraalsõrmuseid, rauast karjasekeppnõela katke, 16. saj arvestuspenn, savinõutükke, mitmesuguste ehete katkendeid. |
Asukoha kirjeldus Mälestis asub Rae ja Jõelähtme valla piiril, Pirita jõe paremast kaldast 210 meetri kaugusel. Kalmed (reg nr 18763 ja 18764) jäävad Lagedi-Loo teest paremale poole, vahetult Reieri talu poole viiva tee ristis. Kalme reg nr 18763 asub põhja pool, 17 meetri kaugusel kalmest reg nr 18764 (Vt KKT 4505 Lisa 1. |
Ajalugu Kunagise Lagedi mõisa põllul olevaid kalmeid uuris A. Spreckelsen ajavahemikus 1906-1910. Toonase metoodika järgi kaevati peamiselt kalme tsentraalseid osi, st mitte tervet kalmet (A. Spreckelsen. Das Gräberfeld Laakt (Lagedi). Kirchspiel St Jürgens, Harrien, Estland. ÕES Toimetised XXIV. 1927.). Kaevamistelt kogutud leide hoitakse Eesti Ajaloomuuseumis. Kalme esitati kaitse alla võtmiseks 1972. aastal, samal aastal koostas mälestise kohta passi arheoloog Vello Lõugas. Mälestis võeti kaitse alla ning kandis numbrit 2411. |
Kaitsevööndi ulatus Vt KKT Lisa 2. Mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi ulatus. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |