Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 18771
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 14.10.1998
Registreeritud 14.10.1998
X-koordinaat 553868.44
Y-koordinaat 6585696.68
Mälestise vana number 2446
Ava kaardil

Paikvaatlused(1)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 22.02.08

Menetleja: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Ulla Kadakas

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht kivi vahetus ümbruses.

Sisestatud: 03.04.2008.

Kirjeldus


Mälestis on hallikaspunase värvusega graniitkivi, mille küljed on enamasti järsud (eriti idakülg), lauge läänekülg langeb 45? nurga all. Kivi idaosas asuv kõrge põhja-lõunasuunaline kitsas hari on 1,2 m pikkune. Kivilae keskel on arvatavasti tuletegemisel tekkinud kerge lohk. Kivi madalamale lääneosale on kinnitatud geodeetiline reeper.
Iseloomulikke väikesemõõtmelisi lohke (läbimõõt 4-7 cm, sügavus 0,5-2 cm) on kivil 20. Suurem enamus asub neist kivilae kitsal harjal, üldjoontes põhja-lõuna suunas ridamisi. Osa lohke asub ka kivilae lääne ja lõuna pool, veidi madalamal alal. Üks lohk kujutab endast 10x8,5 cm suurust ovaaljat sübendit.

Sisestatud: 13.11.2008.

Asukoha kirjeldus


Mälestis asub Harjumaal, Rae vallas, Kopli külas, Saarte talu maal, talusüdamest lääne pool, majast 60 m kaugusel. Lagedi-Aruküla-Peningi (kõrvalmaantee nr 11300) ja Lagedi-Kostivere (kõrvalmaantee 11302) ristmikust jääb kivi 520 m kirde poole. Samast ristmikuist 385 m kaugusel pöördub Lagedi-Kostivere teelt itta külatee, kivi jääb sellest ristmikust 205 m kaugusele itta. Külateest asub mälestis 46 m kaugusel põhja pool.

Sisestatud: 13.11.2008.

Ajalugu


Mälestise avastas arheoloog Ain Lavi, mälestise pass on koostatud 1999. aastal.

Sisestatud: 13.11.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1).

Sisestatud: 03.04.2008.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 27.09.2014.