Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Laualühter kolme tulega, 19/20.saj. (messing, nikeldatud)
Mälestise registri number 19196
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 30.10.1998
Registreeritud 30.10.1998
Mälestise vana number 79-k

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 08.07.21

Menetleja: kunstipärandi nõunik, Kadri Tael

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Lauavalgusti.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui tüüpiline kodumaine ajastuomase kunstilise kujundusega kirikuvalgusti historitsismiajast 19. sajandi lõpust või 20. sajandi algusest

Sisestatud: 04.07.2008.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1983 – Pärnu rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 79

Sisestatud: 04.07.2008.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing.
Tehnika: hõbetatud, monteeritud, valatud.
Autor, valmistamise koht: Eduard Drossi ettevõte Tartus
Dateering: 19. sajandi viimane kolmandik – 20. sajandi algus
Mõõtmed: varda kõrgus ca 41, 5 cm, laius (koos rasvataldrikutega) 32, 5 cm, sügavus (koos rasvataldrikuga) ca 19, 5 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): oksüdeerunud, määrdunud, hõbetis kulunud
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kolmehaaraline pulkvarrega kantslilühter (samasugune kui reg. nr. 19197)
haaraosa kõrgus reguleeritav; õhuke ketasjas jalam kinnitatud karniisile kolme kruviga; seadistatud elektrivalgustusele (juhe kinnitatud peene traadiga, juhtmeava läbi rasvataldrikute)
Põhjapoolne
Kuulub Tartu ettevõtja Eduard Drossi kauba hulka - 1915.a. kataloogis (Katalog und Preiskurant der Anstalt für Kirchengeräte und Ornamentik Eduard Dross Jurjew, Livland) nr. 139. Võib pärineda ajavahemikust 19. sajandi viimane kolmandik (Drossi ettevõte tegutses aastast 1865) - 20. sajandi I veerand. Sarnaseid laualühtreid leidub mitmes Eesti kirikus
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 04.07.2008.