22266 Allveelaev "Lembit"
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Allveelaev "Lembit" |
---|---|
Mälestise registri number | 22266 |
Mälestise tüüp | Vallasmälestis |
Mälestise liik | ajaloomälestis |
Arvel | 22.04.1999 |
Registreeritud | 22.04.1999 |
Mälestise vana number | 716-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(3)
Paikvaatluse kuupäev: 20.10.21
Menetleja: Muinsuskaitseameti nõustamisosakonna juhataja asetäitja, Peeter Nork
|
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus Oluline sümbol Eesti mere- ja sõjaajaloos olles üheks vanimaks kasutuses olnud allveelaevaks maailmas. Allveelaev Lembit on ainust suuremate ümberehitusteta säilinud sõjalaev II maailmasõja eelse Eesti ja kogu Baltimaade laevastikust. |
Kirjeldus Allveelaev Lembit on mõõtmetega 59,5x7,5x3,6 m. Laeva kiiruseks oli 13,7 sõlme ja vee all 8,5 sõlme. Laeva meeskonna suurus oli 32 meest. Lahinguvarustusest kandis allveelaev 8 torpeedot, 24 miini, 1 õhutõrjekahur ja 1 kuuliprits. Allveelaeva sukeldumissügavus oli 90 m. Oma mõõtmete ja lahinguvarustusega oli allveelaev Lembit arvestatav ja võrdväärne jõud Eesti Vabariigi kaitseväes 1930ndatel. |
Ajalugu "Lembit" on Eesti allveelaev, mis koos sõsarlaevaga "Kalev" ehitati Eesti tellimusel Barrow-in-Furnessis, Suurbritannias. Laev lasti vette 07.07.1936 ja jõudis Eestisse 09.07.1937. Viimane Eesti komandör oli kaptenmajor Ferdinand Schmiedehelm (1889-1942), kui laev annekteeriti 1940. aastal Nõukogude Läänemere-laevastikku. Nõukogude sõjalaevana sooritas II maailmasõjas 7 lahinguretke, pärast sõda oli õppelaev. Saabus 1979 Tallinna, oli 1985. aastast muuseumlaev Pirital. Eesti valduses on laev alates aprillist 1992, seal heisati 2. augustil 1994 Eesti lipp ning "Lembit" kuulutati Eesti mereväe laevaks nr. 1.Mais 2011 langetati laeval Eesti mereväe lipp, ta pukseeriti Lennusadamasse ning vintsiti slippipidi kaldale, kus "Lembit" on praegu eksponaat Eesti Meremuuseumi Lennusadama angaaris. |
Meedia Eesti Ekspress 11.05.2011, Pekka Erelti artikkel "Põnev leid Lembitu kohta" |